Piimafarmid vajavad kolme miljardit krooni

Tervikuna vajab põllumajandussektor aastas investeeringuid 2 miljardit krooni, praegu aga investeeritakse vaid kümnendik sellest summast.

?Mul oleks vaja miljon krooni, et osta uued lüpsiseadmed ja traktor sõnniku laudast välja lükkamiseks,? ütles piimatootja Kehra PM OÜ juhatuse esimees Arved-Evald Kaubi eile. ?Pangast seda raha ilmselt ei saa, kuna pole piisavat tagatist.?

Kaubi sõnul on ta pakkunud pangale tagatiseks tootmishooneid, kuid pangad pole nendest huvitatud. ?Saan pankuritest aru küll, mis nad nende lautadega ikka teevad, neile tuleb tagatiseks anda ikka kas elumaja või maa metsaga.?

?Tuleb ehitada uued laudad, sest vanade kordategemine on peaaegu sama kallis,? ütles Põlva Põllumajandusliku OÜ juhataja Jaak Hindrikus. ?Kui piima hind püsib praegusel tasemel või vähegi tõuseb, saab juba investeerida.? Hindrikus lisas, et loodab oma ettevõtte eurokõlbulikuks muutmisel suures osas ka riigitoetusele ja ELi SAPARDi programmile.

?Mõttekas on enne ELiga liitumist saada põllumajandus võimalikult nõuetele vastavaks,? ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. ?Kui me anname Euroopale märku, et tahame kuuluda n-ö klubisse, siis on ka tõenäolisem, et meile laieneb pärast ELiga liitumist enam toetusi.?

Kevvai sõnul peaks enne ELiga liitumist põllumajandussektorisse tervikuna investeerima umbes 2 miljardit krooni aastas. ?Investeering tasub ennast ära juhul, kui pärast liitumist võimalikult kiiresti laienevad meie põllumeestele ELi ühtse põllumajanduspoliitika toetussüsteemid,? ütles Kevvai. ?Vahepeal räägiti Euroopas, et otsetoetused ei laiene liituvatele riikidele, nüüd aga on suund taas sinnapoole, et tulevad otsetoetused.?

Euroopa Liidus saab põllumees toetustena n-ö palgalisa ligi kolmandiku.