Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelti sõnul USA aktsiaturgudel toimuv Eesti majandust oluliselt ei mõjuta, samuti pole karta paanilist välisinvestorite pagemist siinselt aktsiaturult.
Kas börsilangusest tulenev tarbimise vähenemine välisriikides võib mõjutada ka Eesti majandust ja ekspordivõimalusi?
Meie oleme ikkagi nii väike majandus, meid see eriti ei mõjuta. Selge see, et kui aktsiaturud ei taastu on meie olukord keerulisem, kui enne, aga midagi hirmsat selles küll ei ole. Me oleme nii väike ja nii ebaefektiivne, et meid sellised kõikumised ei puuduta.
Mis välisturgudel toimuva taustal Eesti börs lähiajal teha võib, kas paanika kandub edasi ka siia?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ida-Euroopa aktsiad on üldiselt teistega võrreldes alla hinnatud, kui muidugi telekommunikatsiooni ja arvutisektor välja arvata. Tekkinud olukord puudutab rohkem just nn uue majanduse ettevõtteid, kust tuligi õhk välja lasta. See oli nagu 1997. aasta Aasia kriisi ajal, kui raha läks pidevalt juurde, kuigi kõik ütlesid, et see on vale. Nüüd toimub samamoodi ka uue majanduse aktsiatega. Meil siin aga selliseid uue majanduse ettevõtteid eriti ei ole.
Kas sellest võib järeldada, et ka välisinvestorid ei hakka siit mujal tekkinud paanika ajel jalga laskma?
Jah, mina küll seda ei usu.
Kas ka raha hinna, intresside muutust pole Teie hinnangul lähiajal karta?
Ei ole. No seda muidugi, kui Euroopas ja Ameerikas ei hakata intresse oluliselt tõstma, aga muidu küll sellist survet ei ole. Võtame näiteks pangandussektori, kus Hansapanga aktsia hind on võrreldes raamatupidamisväärtusega kahe kordne ja on seda mitte ainult tänaste hindade juures vaid oli ka varem, samas kui Euroopas on keskmine 2,7-2,8.
Intervjuu vahendas Silva Männik