ETK sai üle viie aasta kasumit

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,13%7 637,34
DOW 300,68%51 813,43
Nasdaq 1,6%26 394,19
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,96

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,13%7 637,34
DOW 300,68%51 813,43
Nasdaq 1,6%26 394,19
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,96

Madli Zobel

ETK juhatuse liige Mihkel Sims sõnas, et sel aastal võiks käive kasvada vähemalt 5.

Sims lisas, et esimese kvartali tulemuste põhjal on see reaalne, maapiirkondades oli kasv kohati juba 10. Samas on teada, et suvel kasvab maapoodides käive veelgi, eriti suvituspiirkondades.

28 piirkondlikku tarbijate ühistut ja ETK, kes tegutsevad ühise grupina jaekaubandusturul ETK kaudu, lõpetasid 1999. a majandusaasta kokku 37,4 mln krooni suuruse kasumiga. ?Ootasime varade tootlikkuseks 15, kuid tegelik tulemus oli oodatust paremgi ? 18,5,? kommenteeris Sims. Peamiselt maapiirkondades tegutsevad tarbijate ühistud teenisid kogukasumist 35,9 mln krooni, mis peaaegu poole rohkem kui ülemöödunud aastal. ETK teenis 1999. aastal 1,5 mln krooni kasumit, viimati oli ETK kasumis 1994. aastal.

ETK süsteemi jaekaubanduskäive oli 1999. a 2,87 mld krooni, millest tarbijate ühistute käive oli 2,14 mld krooni. Kasv oli kogu süsteemis 90,7 mln krooni ja tarbijate ühistutes 100,4 mln krooni, mis on võrreldavates hindades vastavalt 3 ja 4,6.

Kui eelmisel aastal läks ühistutele boonusteks 18,7 mln krooni ning sealt edasi tarbijatele 3,4 mln krooni, siis selle aasta eesmärk on saada boonuseks 25 mln krooni, tarbijatele sellest neljandik. ?Kui ühistu on liiga suurt kasumit teeninud, siis on see märk valest hinnapoliitikast,? selgitas Sims. Ühistulise tegevuse mõte pole tema sõnul maksimeerida kasumit, vaid teenida tulu omanikele. Järgmisel nädalal algava säästukaardi kampaania toel loodetakse aasta lõpuks klient-omanike arvu kahekordistada.

ETK kui ainsa üle-eestilise keti eelis peaks seisnema ka ühises ETK Hulgi sisseostu- ja jaotusketis, mis võimaldab kahjumita teenindada ka maapiirkondade poode, kus üksiküritajad ära majandada ei jõuaks. ETK Hulgi on sõlminud lepingud kõigi tootjatega ja ostab neilt otse sõltumata sellest, kas tootja on sõlminud ainuedasimüügilepingu mõne teise firmaga. Simsi sõnul peavad nad läbirääkimisi ka välismaiste kaubamärkide otse ostmiseks.

Samas hulgimüügifirmadele tähendab ETK kett kinnist turgu, kuhu neil pole võimalik siseneda. Näiteks pagaritootjaid valmistav AS Järle andis ainuõiguse oma küpsiseid poodidesse jaotada hulgifirmale Jungent, kuid soovides müüa ka ETK poodides, sai sama õiguse ETK Hulgi. Cash-and-carry hulgiladudes on edasimüügiõigus ka Kaupmees ja Co-l.

ASi Järle müügijuht Väino Ojaliiv sõnas, et neil on peamine, et edasimüüja neile arved korralikult tasuks. ?Samas Jungent müüb edasi nii poodidele kui ka väikehulgidele, kuid lõpphind on sageli madalamgi kui ETK süsteemi poodides,? sõnas Ojaliiv.

ETK sai üle viie aasta kasumit

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised