Silva Männik • 17. mai 2000 kell 11:21

Välisinvesteering võib pidurdada Eesti kiiret majanduskasvu

Eesti majanduse ja inimeste heaolu kasvu huvidest lähtuvalt võib, nii paradoksaalne kui see ka pole, nii mõnigi välisinvesteering osutuda Eesti kiirele arengule takistuseks, kirjutab tänases Äripäeva erilehes 'Eesti Areng' Äripäeva uudistetoimetuse juht Raimo Ülavere. Järgneb lühikokkuvõte: On räägitud, et välisinvesteering kosutab eksporti, mis omakorda peaks saama lähiaastatel Eesti majanduse kiire kasvu mootoriks.

Tõsi ta on, et välisosalusega ettevõtetes on ekspordi osakaal käibes pea poole võrra suurem kui kohalikul kapitalil põhinevates ettevõtetes. Kuid vaadakem ka seda, mida Eestis tegutsevad välisinvestorid ekspordivad - suurel osal juhtudest on tegemist madala rentaablusega allhankega.

Tendents numbrites: viimase viie aastaga on allhanke osakaal ekspordis kasvanud umbes viiendikult 26%ni 1999. aastal, omatoodangu osakaal on aga ekspordis kokku kuivanud ligi 50 protsendini. Seejuures on allhanke kasv toimunud just viimase paari aasta jooksul, mil ka Eestisse tulnud välisinvesteeringud on teinud korraliku kasvu.

Soomest-Rootsist tulnud välisinvestor hakkab siin tootma tööjõumahukat allhanget oma Soomes või Rootsis asuvale emaettevõttele, selline on tüüpskeem Eesti majandusest. Ehkki väikeste eranditega, on Eesti allhange enamikul juhtudel väikese lisaväärtusega standardiseeritud tootmine. Sageli jäävad unarusse tootearendus, töötajate koolitus, tehnoloogia uutmine.

Allhanke kasvutrendi tõttu on Eestist saamas koloniaalriik, mille majanduskasv hakkab heal juhul kaasas käima peamiste eksporditurgude ehk Põhjamaade umbes neljaprotsendise aastase reaalkasvuga. Kuid sel juhul ei jõua eestlase elatustase iial soomlase või rootslase tasemele, jääme neile n-ö väikeseks vennaks ka edaspidi.

Pudelikael, mis Eestil tuleb sellest kurvast tulevikupildist välja murdmiseks lõhkuda, on siinse tööjõu madal kvalifikatsioon. Võlusõnad on koolitus ning haridusreform.

Miks saab Soome Eestist umbes viis korda enam välisinvesteeringuid inimese kohta? Ometi on seal oluliselt kõrgemad palgad ja ka ettevõtluse maksud.

Võiksime saavutada olukorra, kus Eestisse tuleb välisinvesteering mitte seetõttu, et siin on odav tööjõud, vaid seetõttu, et siin on kvalifitseeritud tööjõud, kes küsib küll kõrget palka, kuid on tänu oma tööoskustele seda palka ka väärt. Ja madala lisaväärtusega allhanke usaldamine nii kallitesse töökätesse oleks välisinvestorile juba raha raiskamine. Eestile aastas vähemalt 10% majanduskasvu tagava ekspordi märksõnad oleks tootearendus ja innovatiivsus.

Hetkel kuum