• OMX Baltic0,51%294,23
  • OMX Riga0,26%910,79
  • OMX Tallinn0,23%1 911,57
  • OMX Vilnius0,43%1 267,66
  • S&P 500−0,63%6 629,07
  • DOW 30−0,65%45 952,24
  • Nasdaq −0,47%22 562,54
  • FTSE 1000,12%9 436,09
  • Nikkei 225−0,96%47 814,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,26
  • OMX Baltic0,51%294,23
  • OMX Riga0,26%910,79
  • OMX Tallinn0,23%1 911,57
  • OMX Vilnius0,43%1 267,66
  • S&P 500−0,63%6 629,07
  • DOW 30−0,65%45 952,24
  • Nasdaq −0,47%22 562,54
  • FTSE 1000,12%9 436,09
  • Nikkei 225−0,96%47 814,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,26
  • 15.06.00, 12:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viirused hakkavad arvuteid tootma

Viie aasta jooksul end ammendava ränitehnoloogia asemel võivad varsti arvuteid tegema hakata viirused, mis suudavad töödelda pooljuhte, kirjutab Washington Post.
Arvuteid tootvad bioloogilised viirused töötavad nagu pärlikarbid, kes kasvatavad pärleid. Elektroonikaskeemides kasutatavaid räniühendeid ja galliumarseniidi suudavad töödelda ka teatud bakterid, neile mikroskeemi mustrit ette andes võib hakata aga tootma seadmeid, mis on sadu kordi väiksemad ja võimsamad kui senisel tehnoloogial arvutid.
Näiteks Inteli Pentium III protsessorites kasutatakse 180 nanomeetri laiuseid elektriahelaid, aastaks 2005 peaks need vähenema 100 nanomeetrini, sealt edasi mõõtmete vähendamisega ei saa aga olemasolev tehnoloogia enam hakkama.
Väljatöötatav nanotehnoloogia pole aga praegu veel masstootmisse jõudnud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele