Teoreetiliselt on siseministril õigus, et kui neid kaarte ei oleks, siis oleks pommiähvardusi vähem, aga ma ei usu seda, et neid üldse ei tehtaks. Sellisel juhul tuleks ka taksofonid ära keelata, sest ka taksofon on sama kättesaadav kui ettemakstud kõnekaart.
See teadmine, et mujal maailmas on samuti analoogsed kaardid keelustatud, on tingitud informatsiooni vähesest kättesaadavusest või infomürast. Piisab, kui minna rahvusvahelise GSMi assotsiatsiooni koduleheküljele, kus on näha ettemaksu ja järelmaksuga kaartide turu areng. Ettemaksuga kaardid on turule tulnud küll hiljem, aga nad on praeguseks saavutanud juba poole turust ning prognoositakse, et populaarsus veelgi suureneb.
Mõnes üksikus riigis, kus tegutseb üks operaator, ettemaksuga kaarte võib-olla tõesti ei ole, aga nendes riikides, kus on mitu operaatorit, on see teenus juba ka turule toodud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ma muidugi ei toeta sellist lahendust. Inimestel peab olema vabadus helistada nii, nagu nad ise soovivad. Muidugi on see probleem, et neid kaarte kasutavad lisaks pommiähvarduste tegijatele ka väga massiliselt kelmid ning tankistid. Pettuste ja ka pommiähvarduste vastu võitlemisel on kõige parem vahend kuritegude avastamine ning kurjategijate karistamine seaduse kogu rangusega.
Ma arvan, et seadusandlikult tuleb jätta ettevõtte juhile, kooli direktorile ja võib-olla ka päästeameti juhile võimalus ignoreerida pommiähvardust.
Ei toeta sellist lahendust kindlasti mitte. Ükski kõnekaart ei ole anonüümne operaatori jaoks. Anonüümne on see kliendi jaoks. Kui seda ettepanekut kujundlikult võrrelda, siis oleks sama, kui teedes olevate aukude tõttu keelatakse ära autodega sõitmine.
Tegemist on väga lühinägeliku lähenemisega. Kõnekaart ei ole populaarne ainult Eestis, vaid ka teistes riikides.
Populaarse sideteenuse ärakeelamine oleks küll uskumatu lugu. Muidugi vähendaks see anonüümse helistamise võimalusi, aga minu jaoks on selles ettepanekus loogika, et telefonide keelustamine oleks veel efektiivsem, sest siis ei saaks üleüldse keegi pommiähvardusi teha.
Ka näiteks taksofonist helistamine on tegelikult anonüümne. Helistamise koha saab küll fikseerida, aga selle aja peale, kui tullakse inimest kinni võtma, on ta juba ammugi jõudnud ära minna.
Ma usun, et avaliku korra tagamiseks ja õiguskorra kaitseks on riigil siiski olemas rida normaalseid võimalusi.