Otsingumootorite uurimisega tegelenud teadusdoktorid Lawrence ja Giles tegid kindlaks, et eelmise aasta lõpus kasutas 85% surfajatest otsingumootoreid, selle aasta keskpaiga andmetel aga juba 88%. Teadlased kirjeldasid, et otsingumootorid suudavad leida vaid 16% kõikidest lehekülgedest. Mitmed ülemaailmsed otsijad indekseerivad enamasti USA lehti ja pigem kommerts- kui haridusteemalisi veebilehekülgi.
Tihti kurdetakse, et lihtsa küsimuse peale saab tohutul hulgal ebatäpseid või ka täiesti valesid vastuseid. Sageli on siin süüdi aga oskamatu otsija, kes ei tea kõiki võimalusi.
Ära ei tohiks unustada ka otsingumootorite erinevust. Kui Altavista mootorisse sisestada sõna ?loodus? (nature), on esimesed vasted seotud ajakirjaga Nature. Kui aga Eesti NETIst küsida looduse kohta, ei saa esimesena infot siseministri ega ajakirja Eesti Loodus kohta, vaid looduspilte ja teemakohaseid tekste.
Firmat või toodet otsides tasub kõigepealt aadressiribale tippida firma (toote) nimi, lisada sellele ?com?, mitte hakata seda nime otsinguaknast otsima. Näiteks Altavista otsingusõnade edetabelit juhib märgusõna Yahoo!, palju ei jää maha Napster ja AOL. Erinevat infot tasub otsida ka selleks spetsialiseerunud veebilehtedelt. Artiklite leidmiseks on kõige targem valida News Tracker (nt excite.com) või mõni muu sarnane. DejaNews otsib interneti uudisgruppide teemasid. FTP- ehk failiotsingut tasub alati teostada selleks mõeldud kohtadest, mitte esimesest ettejuhtuvast kuulsast otsingumootorist. Altavistal ja mitmel teiselgi otsijal on võimalus otsida ainult piltide, heli- või videofailide seast, vähendades ebavajalike vastuste hulka.
Esitades päringu, tuleb seda teha alati võimalikult täpselt, tippida palju märksõnu või kirjutada terve küsimus. Plussmärki ei tasu samuti unustada, see kindlustab, et otsitakse vaid veebilehekülgi, kus esinevad kõik need sõnad. Sama tähtis on miinusmärk. Soovides leida midagi kindlat, saab otsingumootorile selgeks teha, et ei soovita näha mingit kindlat teist sõna, mis suure tõenäosusega eksisteerib koos esimesega. Päring Windows -95, -3.1 kindlustab, et otsides materjale Windowsi kohta, ei pakuta vastuseks neid lehekülgi, kus on juttu ka Windows 95st ja 3.1st.
Jutumärgid tagavad, et mootor kuvab otsijale vaid neid veebilehekülgi, kus otsitav täht-tähelt esineb. Lõpuks võib kolme võimalust omavahel ka väga edukalt kombineerida.
Enamasti on kodulehel pealkiri ehk tiitel, mis kirjeldab lühidalt lehe sisu. Otsingumootoreid saab lihtsa käsuga panna otsima ka ainult tiitlite hulgast. ?Title:otsisõna? annab tulemuseks leheküljed, mille pealkirjas otsitav sõna asub. Selgi juhul saab kasutada plussi, miinust ning jutumärke.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Hetkel kuum
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Tagasi Äripäeva esilehele