• OMX Baltic0,18%317,21
  • OMX Riga−0,03%963,42
  • OMX Tallinn−0,02%2 203,47
  • OMX Vilnius0,49%1 491,63
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,25%10 684,39
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,99
  • OMX Baltic0,18%317,21
  • OMX Riga−0,03%963,42
  • OMX Tallinn−0,02%2 203,47
  • OMX Vilnius0,49%1 491,63
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,25%10 684,39
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,99
Otsingumootorite uurimisega tegelenud teadusdoktorid Lawrence ja Giles tegid kindlaks, et eelmise aasta lõpus kasutas 85% surfajatest otsingumootoreid, selle aasta keskpaiga andmetel aga juba 88%. Teadlased kirjeldasid, et otsingumootorid suudavad leida vaid 16% kõikidest lehekülgedest. Mitmed ülemaailmsed otsijad indekseerivad enamasti USA lehti ja pigem kommerts- kui haridusteemalisi veebilehekülgi.
Tihti kurdetakse, et lihtsa küsimuse peale saab tohutul hulgal ebatäpseid või ka täiesti valesid vastuseid. Sageli on siin süüdi aga oskamatu otsija, kes ei tea kõiki võimalusi.
Ära ei tohiks unustada ka otsingumootorite erinevust. Kui Altavista mootorisse sisestada sõna ?loodus? (nature), on esimesed vasted seotud ajakirjaga Nature. Kui aga Eesti NETIst küsida looduse kohta, ei saa esimesena infot siseministri ega ajakirja Eesti Loodus kohta, vaid looduspilte ja teemakohaseid tekste.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele