Veerand miljardit TOPi eest palju

ASi Kinnisvaraekspert analüütiku Veronika Ilsjani hinnangul võib pidada TOPi praegust alghinda turutasemel olevaks siis, kui tegemist oleks äriobjektiga, millega ei kaasne piiravaid kohustusi ja kasutuspiiranguid. Samas võiks ostja leidmiseks alghind olla turuhinnast madalam, märkis ta.

Kinnisvarafirma Uus Maa hindamisgrupi juhi Eero Olanderi sõnul pole kinnisvaraturul ammu müügis olnud nii kallist asja. ?Kui TOP ostetakse, siis on sihiks ikkagi raha tagasiteenimine, täna ostetakse sellised asju 6?7aastase tasuvusajaga,? lisas ta, viidates sellele, et sellise objekti hinna määrab paljuski rendipindade tootlikkus.

Kinnisvaraekspertide hinnangul on TOPi plussiks Pirita jõe suue ning sadam, lisaväärtust annavad sellele hotell ning ka spordivõimalused. ?Sadam on suhteliselt unikaalne, täna Tallinnas teist sellist sadamat välja arendatud pole, sisuliselt läheb Pirita jõe suue ostja kätte,? tõdes Olander. Ta lisas, et äripinnana TOP eriti ei tööta, sest Tallinnas on palju büroopindu müügis alates Ühispanga peahoonest.

?Probleemiks on see, et Tallinnas on korraga müügis mitut asja, nagu TOP, sadama-ala ja Viru väljak,? ütles Leppsalu. ?See tekitab küsimusi, kas korraga leidub investoreid,? märkis ta.

?Kindel see, et TOPi selle aastaga maha ei müü,? tõdes Olander. Ta lausus, et kuigi pealinnas on müügis mitu suurt kinnisvaraobjekti, puudub praegu programm, kuhu võiks arendushuvi suunduda.

Aastaid TOPi erastamise vastasena tuntud ettevõtte juht Raimo Kägu teatas, et ootab erastamist pikisilmi, kuid ühtegi ostuhuvilist ei ole tema jutul käinud. ?Kuidas orjad saavad müügi vastu olla,? ütles Kägu eile, vaieldes vastu väitele, nagu töötaks ta ettevõtte müügile vastu. ?Mul ei ole sellist raha,? vastas Kägu küsimusele, miks ta ise erastamises ei osale. ?Oskusteave küll on, kuid see ei maksa midagi,? väitis ta.

Kultuuriminister Signe Kivi sõnul võib TOPi müügihinda siiski reaalseks pidada, sest ühelgi valitsuse liikmel selle kohta pretensioone polnud.

TOPi müügist loodab riik saada olulise osa eelarve riigivara müügi tuludesse, kus praegu on veel 600 miljoni kroonine puudujääk.