• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Helmeses valitsev uue majanduse loominguline kaos maksab 100 miljonit

    Arvutifirma Helmes on üks vähestest, kellel on õnnestunud firma müüa kõrge turuväärtusega. ?Helmeses valitseb segadus, mis on väärt 100 miljonit,? kommenteerib firma juht Jaan Pillesaar uue majanduse ettevõtet, kus on loobutud klassikalistest ärimudelitest ja fundamentaalsetest juhtimistõdedest ning põhilisteks märksõnadeks on jäänud suunad, prioriteedid ja usaldus.
    Ettevõtte äriplaanis aastaks 2001 soovitab Pillesaar kasutada järgmisi teese:
    Töökirjeldused reeglina puuduvad.- Helmese juht põhjendab seda sellega, et iga töökirjeldus piirab töötajat ja vähendab tema loomingulist mõtlemist.
    Tööaeg on määramata ja piiramatu.- See tähendab, et inimesed keskenduvad tulemusele. Reeglina teevad töötajad niimoodi tööd nädalas rohkemgi, kui ametiühingud lubavad. Ja täiesti vabatahtlikult.
    Konkreetsed kulueelarved puuduvad.- Erinevalt klassikalisest majandusteooriast Helmese visioonis kulusid jälgida pole põhjust. Olulised on tulud. Kulusid lahti ei kirjutatagi.
    Puudub klassikaline plaan ja strateegia.- Kuna infotehnoloogia alal toimuvad muudatused ülikiiresti, ei saa midagi ette planeerida. Ettevõte peab olema võimeline kiiresti muutuma. Visioon samuti puudub, kuna tegeleda on vaja sellega, mis on käeulatuses.
    Planeerimine tuleb asendada innovatsiooni, koostöö, paindlikkuse ja vabadusega.- Tähtsaimaks lüliks ettevõttes on töötaja. Helmeses ei tehta ühtegi plaani üle 90 päeva ette.
    Organisatsioon on hajus ja piirideta võrgustik.- Jaan Pillesaar ei juhi Helmest, juhtimisel on lame struktuur ehk paljud spetsialistid tegelevad juhtimisega. Peamine, mis ettevõtet juhib, on turg ja raha, mis turul on saadaval.
    Turg ja ühised visioonid juhivad inimesi.- Iga töötaja peab tooma ettevõttele kasumit. Näiteks üks konsultant peab tooma aastas Helmeses üle miljoni krooni marginaalset tulu.
    Protsesse muudetakse enne kinnistumist.- See tagab ettevõtte alatise paindlikkuse ja ka töötajad on pidevalt õppimisvõimelised.
    Ettevõtja mitte ainult ei kasutada uut infotehnoloogiat, vaid püüab seda ka mõista ja pidevalt õppida.- Tuumikteadmised tuleb omandada järgmistel aladel: ASP (Application Service Providing ehk tarkvaralahenduste rent), B2X (business-to-X ehk lahendused ärilt ärile (B2B), ärilt kliendile (B2C) jne), äriprotsesside uued võimalused ja disain, uued andmebaasisüsteemid, traadita ja mobiilsed võrgud ning töökohad.
    - Oled üks vähestest, kes on suutnud oma ettevõtte tegelikku väärtust müüa. Milles on põhjus?
    Ma arvan, et selle tingis meie nägemus asjadest ja viis, kuidas me asju teeme.
    - Kas te kasumiaruannet ja bilanssi ikka loete?
    Loomulikult, mingi ühine keel peab ikka teistega olema. Aga me ei kasuta seda juhtimisel.
    - Ühel konverentsil käidi välja idee Tallinna katmiseks traadita arvutivõrguga. Kas see oleks ka lahendus firmade sisevõrkude koha pealt?
    See on tehnoloogiliselt tõesti võimalik ja ei maksa palju. Tallinna piires saaks siis kasutada sülearvutit ükskõik kus kohas raadiokaardiga ja seda saab teha juba täna. Meie kontoris on see olemas, inimesed saavad sülearvutitega tulla koosolekule ja on samal ajal raadiovõrgus.
    Kui ettevõttes puudub selge strateegia ja visioon, siis ei maksa lootagi, et välisturgudele minek õnnestub. Helmes on jäänud Eestisse pidama. ?Loominguline kaos? ja inimeste piiramatu vabadus tööaja suhtes võrdub pahatihti sellega, et tähtajad ületatakse ning klient peab seeläbi kannatama. Töökirjelduste puudumine võib funktsioneerida väikefirma puhul, kus töötab alla saja inimese, kuid raske on seda ideoloogiat rakendada ettevõttes, milles töötab mitusada inimest. Helmese sarnased hajusad ja piirideta ettevõtted saavad tegutseda tänu e-äri lahendustele.
    Reaalne äriplaan annab ettevõtte igapäevasele tegevusele stabiilsuse ja kindluse. Äriplaani igast tulu- ja kulukohast arusaamine tõstab juhtide professionaalsust. Ma ei kujuta ette, kuidas planeerida miljonitesse ulatuvaid investeeringuid ja juhtida tuhandeid inimesi ilma äriplaanita.
    Määramatu tööaeg on ka tööstusettevõtte juhtidel. Ja muidugi peame ka meie turgu tähtsaks pidama. Kuni aga Kreenholmis on samapalju töötajaid kui Eesti armees sõjaväelasi, peaks meil mingi distsipliin ikka olema.
    Eesti infotehnoloogia majandusharu iseloomustab stabiilsus läbi aastate. Hoolimata muu majanduse tõusudest ja langustest on arvutifirmad vähemalt langusperioode vahele jätnud.
    Tõusuperioodil on aga turule iseloomulikult elavnenud süsteemide ja arvutitehnika ostmine. Selline stabiilsus ka majanduslanguse aegadel näitab, et infotehnoloogia on saanud ettevõtetele eluliselt vajalikuks ja isegi rasketel aegadel ei hakata infosüsteemi pealt kokku hoidma, sest see on üks olulisemaid komponente ärisüsteemi juhtimisel.
    Arvutitootmine.- Arvutitootmine pole viimasel ajal Eestis märkimisväärselt suurenenud. Endiselt on Eesti suurim arvutitootja Microlink, kes tootis 1999. aastal 13 833 ja tänavu üheksa kuuga 8747 arvutit. Talle järgneb Lõuna-Eesti suurim arvutitootja Ordi, kes on 2000. aastal tootnud juba 3561 arvutit.
    Arvuti hind.- Kodumaiste ja välismaiste arvutite hinnad on lähenenud. Hinnaskaala äärmused kodu- ja välismaistel arvutitel kogunisti juba kattuvad.
    Tarkvara müük.- Tarkvara müüvate firmade käibe kasv 1999. ja 2000. aastal on olnud üsna suur, näiteks laiatarbetarkvara müüvad IT Grupp ja GT Tarkvara kasvatasid käivet üle kahe korra. Tarkvara müügi kasvu üheks põhjuseks on kindlasti Business Software Alliance?i ja politsei ühisoperatsioonid ning juhtivate tarkvarafirmade legaliseerimiskampaaniad, mis sundisid firmasid hankima endale legaalse tarkvara.
    Kontsessioonilepingu lõpp.- Juba 1999. aastast on suuremad süsteemiehitajad saanud hulgaliselt tellimusi telekommunikatsioonifirmadelt arvutivõrkude ja laivõrkude ehituseks, 2001. aastal tõotab see trend jätkuda tänu Eesti Telefoni kontsessioonilepingu lõppemisele. Juba enne 2001. aasta 1. jaanuari on vaba konkurentsi kuulutajatena hakanud Tele2, Eesti Telefon ja Microlink Online pakkuma tasuta interneti sissehelistamisteenust, 1. oktoobrist on ka püsiühenduste hinnad tunduvalt langenud seoses Eesti Telefoni muudetud ADSLi hinnakirjadega. Tõenäoliselt on järgmisel aastal püsiühendus veelgi odavam, mis tähendab, et ka väikefirmadel on tasuvam sissehelistamise asemel tellida kontorisse püsiliin, mis annab uued võimalused e-äri ja oma serveriteenuste pakkumiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Rootsi suurpank lõpetab tegevuse Soomes ja Taanis
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Piletilevi ostis Leedu konkurendi
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uusi sanktsioone
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.