Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kadunud ei ole midagi
VEB Fondiga seonduvast mahukast ainesest on ilmselt keeruline aru saada. Eesti Panga koduleheküljel ripub pikemat aega põhjalik ülevaade VEB Fondi tegevusest. Siiski ilmus 6. oktoobri Äripäevas vigade ja faktimoonutustega artikkel (
?Haihtunud miljonid?).
Katsume asjasse veel kord selgust tuua. Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega 13.01.1992 külmutati NL Välismajanduspangas hoitavad valuutakontod, sh summad, mis kuulusid Balti Ühispangale (UBB), Põhja-Eesti Aktsiapangale (PEAP) ja nende klientidele.
Jaanuaris 1993 võttis riigikogu vastu otsuse NL Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontode kohta. Loodi VEB Fond ja otsuse p 2 kohaselt tuli fondi koondada PEAPi ja UBB nõuded. Seejärel ostis riik UBB tervikvarad ja PEAPi aktsiad. Kahe panga osistest moodustati Põhja-Eesti Pank (PEP).
Vaatamata sellele kerkib ikka ja jälle küsimus: kellele kuuluvad NL Välismajanduspangas külmutatud kontod.
Vastus sõltub sellest, kummalt poolt Narva jõge asja vaadata. Eesti riigi õigusaktide kohaselt on need nõuded koondatud VEB Fondi. Fond on Vene poolele esitanud palveid kontode ümberregistreerimiseks oma nimele. Paraku keeldub NL Välismajanduspank VEB Fondi tunnustamast. Vastused on saadetud ... endistele PEAPi juhtidele ja tõdetakse, et blokeeritud kontode küsimust on võimalik arutada ainult valitsustevahelistel läbirääkimistel koos endise NLi välisvõla teemaga.
Asjal on veel üks tahk ? teatud liikumisi blokeeritud kontodel siiski toimub Vene valitsuse, rahandusministeeriumi või välisvõlaameti loal. Ei Eesti Pank (EP) ega ükski teine Eesti institutsioon pole siin Vene poolt millegagi mõjutada saanud. Ent need liikumised kajastuvad VEB Fondi koondatavate nõuete vähenemisena. Siit on alguse saanud teine eksitav väide.
Artiklis väidetakse, et EP varjab koos Ühispangaga, kuhu on kadunud ligi 750 mln krooni väärtuses Eesti kreeditoride raha NL Välismajanduspangas. Justkui oleks raha vähenenud, kuid nõudjaid on sama palju. See pole õige. Nii palju, kui on vähenenud NL Välismajanduspanga kontol olev summa, on vähenenud ka kreeditoride nõue.
Tegelikult pole sentigi kuhugi kadunud. Seda on muu hulgas tõdenud ka riigikontroll, kes VEB Fondi asjaajamist kontrollis.
Iga vähenemine on rangelt dokumenteeritud. Üks osa vähenemisest on tingitud sellest, et Ukraina ettevõtete külmutatud vahendeid puudutavad nõuded, mis olid kõiki seadusi ja reegleid eirates Eesti pankade kontodele kantud, kanti kokkuleppel Ukrainaga tagasi. Selliste nõuete kogusumma oli 7 327 948 USA dollarit (131 170 274 krooni). Mingit reaalset raha muidugi ei liikunud, üle anti vaid nõuded Moskvas külmutatud rahale.
Ülejäänud vähenemissumma on seotud VEB Fondi sertifikaatide tingimuste p 8 sätete kasutamisega: fond on kohustatud omaniku nõudel VEB-sertifikaadi tagasi võtma. Selle asemele antakse volitus nõude esitamiseks otse NL Välismajanduspangale. Võimalust on kasutanud need, kes on lootnud iseseisvalt tegutsedes Moskvast kompensatsiooni saada. Milline kompensatsioon mingil juhul on olnud ja kas seda üldse on saadud, pole võimalik öelda ? tegemist on äri- ja pangasaladusega, mida saab avaldada vaid tehingu sooritaja. Üks on aga kindel: tulemus on olnud kaugel nõudesumma sajaprotsendilisest kättesaamisest.
Toome ühe näite: kui EP 1998 oma VEB Fondi sertifikaadid Ühispangale müüs, tegi ta kahtlemata head äri, kuigi hinnaks kujunes 12 VEB-nõude nimiväärtusest (tehingu tulemus kajastus keskpanga 1998. a finantsaruandes 12,4 mln kroonise erakorralise tuluna).
Eelnevalt oli turu hinnataset testitud: 1997 kuulutas fond välja nõuete müügi eelläbirääkimistega pakkumise korras. Laekus kolm pakkumist 8 hinnatasemel. Hiljem langetas üks pakkuja hinna 5ni. Samal aastal võõrandati ka rahandusministeeriumile kuulunud sertifikaadid.
1998. aasta müügiotsused, mis vähendasid VEB Fondi koondatud nõuete mahtu ligikaudu 30,5 mln dollari võrra, andsid selge märgi nii keskpanga kui riigi rahandusjuhtide hinnangust võimalusele NL Välismajanduspanga või tema järglasega mingile mõistlikule kokkuleppele jõuda. Avalikku tähelepanu äratasid need üllatavalt vähe.
Kokkuvõtteks: kadunud ei ole midagi.