Kolmteist kaotatud aastat

Laupäeval andis Jugoslaavia parlamendis ametivande riigi uus president Vojislav Kostunica, viies lõpule viimaste nädalate dramaatilised sündmused, kus rahva ülestõus tegi lõpu 13 aastat kestnud Slobodan Milosevici diktatuurile.

?Algab uus ajajärk,? ütles Kostunica tseremooniale järgnenud kõnes, mööndes, et probleemid on tohutud.

Kui ülejäänud Ida-Euroopa kasutas 1990. aastaid demokraatlikeks ning majandusreformideks, pidas Milosevic sõda, muutes Jugoslaavia vaesunud ning rahvusvahelises isolatsioonis paariariigiks. Temast jääb maha Euroopa suurim põgenikelaager ? etnilise puhastuse tulemusel on Serbiasse varjunud 700 000 põgenikku ? ning sügavas kriisis majandus.

Läinud aastal oli majanduslangus 20, inflatsioon on 100, tööpuudus 30 ning keskmine kuupalk 40?50 dollarit.

90. aastate keskel laastas majandust hüperinflatsioon, mida keskpank püüdis ohjeldada dinaari sidumisega Saksa margaga. Katse ebaõnnestus. Ametliku kursi järgi on dinaar Saksa marga suhtes püsinud 1998. a aprillist tasemel 6:1, kuid musta turu kurss kerkis augustis juba 28 dinaarile mark.

Reedel tegi opositsioon kindlaks, et keskpanga valuutareservid ulatusid vaid 385 miljonile dollarile, mis on vähem kui Euroopa kõige vaesema riigi Albaania 482 miljoni dollari suurused varud. Riigi välisvõlg koos intressidega on 14 miljardit dollarit.

Erinevalt muust Ida-Euroopast on Jugoslaavia majandus endiselt tsentraalselt juhitud plaanimajandus, kus domineerib vanamoodne rasketööstus, riigi toetused ja hinnakontroll. Kohanemine muutunud turuoludega on minimaalne ja erastamine vaevalt alanud. Majandus on kollapsini korrumpeerunud. Lääne sanktsioonid on tugevdanud maffiat, mis on rikastunud relvade, varastatud autode ja narkootikumide müügist.

Opositsiooni hinnangul on majanduse uueks ülesehitamiseks vaja vähemalt 25 miljardit dollarit, mis on peaaegu kaks korda nii palju kui riigi sisemajanduse kogutoodang ? 14 miljardit dollarit.

Suutmata peatada Balkani sõdu, üritab Euroopa Liit nüüd haarata initsiatiivi Serbia stabiliseerimisel. Täna on ELi välisministrid lubanud tühistada osa Jugoslaavia-vastastest majandussanktsioonidest ? naftaembargo ja lennukeelu. Finantssanktsioonid ja viisakeeld jäävad jõusse, et takistada riigi kulla- ja valuutareservide välismaale kantimist. Reedel teatas Jugoslaavia keskpank, et hoidis ära 22,2 miljoni dollari ülekandmise. Levisid kuuldused, et Milosevic püüdis 150 miljoni dollari väärtuses kulda lennukiga Hiinasse viia, kuid Peking lükkas väited tagasi.

Euroopa Liit plaanib sel nädalal Biarritzis toimuval tippkohtumisel arutada ka 2,3 miljardi dollari suurust majandusabipaketti Serbiale. Olukorda komplitseerib asjaolu, et ELi Balkani majandusabipakett pandi paika eeldades, et Serbia jääb isolatsiooni. Nii läheb ELi rahadega rajatav transpordistruktuur selgelt Serbiast mööda. Nüüd tuleb raha kas käivitunud projektidest ümber suunata või kulutusi suurendada, mis ELi eelarvet tublisti pingutab.

Omajagu leevendust tooks IMFi ja Maailmapanga laenude lahtikülmutamine, millele USA reedel ka vihjas.

Samas näitab naaberriigi Horvaatia käekäik pärast Franjo Tudjmani rahvuslaste mahahääletamist, et ülemääraseks optimismiks on vähe alust. Välisraha on viibinud ja väljatulek sügavast majanduskriisist tingimustes, kus vanad võimustruktuurid on alles, kulgeb väga vaevaliselt.

Ka Vojislav Kostunica peab arvestama, et nii maffia kui Milosevici paika pandud tööstusjuhid on tema vastu. Ning ta võimule toonud koalitsioonis on kokku 18 parteid, kelle vaated on seinast seina ning suurimad erimeelsused on just majandusreformide alal.