Financial Times: Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on muutnud laenupoliitikat Venemaal ning lubab edaspidi väljamakseid aeglustada või projektid peatada, kui Vene firmad ei hakka respekteerima üldtunnustatud äri- ja firmajuhtimise tavasid ning aktsionäride õigusi.

Panga uue strateegia dokumendis iseloomustatakse Venemaa ärikliimat kui ?endiselt väga rasket?, kus seaduste ja reeglite meelevaldne tõlgendamine ning korruptsioon takistavad nii kodu- kui ka välismaiseid investeeringuid. ?Peale selle lisavad äri- ja juriidiliste vaidlustega kaasnevad ähvardused ja füüsiline mõjutamine investeerimisriskile dimensiooni, mis enamikus muudes riikides on tavatu,? ütles EBRD juht Jean Lemierre.

EBRD on 1991. aastast Venemaale investeeritud 2,1 mld dollariga riigi suurim välisinvestor. Tänavu plaanis EBRD suurendada laene 1999. a 217 miljonilt dollarilt 650?750 miljonile dollarile.

Times: USA on teinud kannapöörde oma senises leiges suhtumises Euroopa Liidu kaitsekoostöö tõhustamisse ning plaani moodustada 60 000meheline kiirreageerimisüksus. Ehkki NATO jääb ka edaspidi USA peamiseks kaitsekoostöö organiks Euroopas ?leiame me, et Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsedimensiooni väljaarendamine on loomulik ning isegi vältimatu osa Euroopa integratsiooni protsessis,? ütles USA kaitseminister William Cohen NATO kaitseministrite kohtumisel Birminghamis.

Dagens Industri: Põhjala riigid annavad käest võimaluse mõjutada näiteks Euroopa Liidu arenguid, kuna ei suuda kõneleda ühe häälega, leiab analüüs Põhjala uuest visioonist. Koostöö soikumise peamisi põhjusi on geograafilistest huvipiirkondadest lähtuv koostöövorm ning organisatsioonide rohkus.

10 valdkonda, millele Põhjala koostöö võiks edaspidi keskenduda, on globaliseerumine, tehnoloogia, Euroopa integratsioon, julgeolek, immigratsioon, kultuur ja haridus, turg ja majandus, sotsiaalhooldus, demokraatia ja keskkond.