• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti transiidilisa ootel

    ASi Pakterminal nõukogu esimehe Aadu Luukase sõnul mõjuks ELi ostumahu suurendamine pikemas perspektiivis Eesti transiidiärile positiivselt, kuid kohe ei suuda Venemaa rohkemat pakkuda. ?Vene naftasaaduste eksport on alati olnud just nii suur, kui tootmine ja kodumaine tarbimine välja kannatavad,? ütles Luukas. Tema sõnul on praegu kõik Eesti naftasaaduste terminalid alakoormatud. Seoses talveks valmistumisega on Venemaa sügiseti eksporti piiranud.
    Vene naftasaaduste ekspordi kasvu takistab sealse naftatootmise ja -transpordi vilets tehniline olukord.
    USA kaubandusministeeriumi andmetel tootis Venemaa möödunud aastal 300 miljonit tonni naftat, tootmise tippaastal 1988 aga 500 miljonit tonni. Eksport oli möödunud aastal 175 miljonit tonni. Umbes kümnendik sellest läbis Tallinna sadamat.
    Maailmapanga koostatud uurimuse alusel võib Venemaa naftatoodang aastaks 2010 poole võrra väheneda, ulatudes 150?190 miljoni tonnini aastas. Optimistlikuma stsenaariumi järgi kasvab naftatoodang 335 miljoni tonnini, mis looks Läänemere regioonis vajaduse täiendava 20?40 miljoni tonni nafta edasitoimetamiseks.
    Vähendamaks Euroopa Liidu (EL) sõltuvust Lähis-Ida ja teiste OPECi liikmesmaade naftatarnetest, soovib EL Venemaaga kokku leppida senisest suuremates kütusetarnetes stabiilse varustamisega lähemal kahekümnel aastal. Eelkõige on mõeldud gaasitarnete suurendamisele kuni kaks korda, kuid kõne all on ka nafta ja elektri ostu suurendamine. Sellise ettepaneku tegi septembri lõpus Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi.
    Kuigi eelkõige on EL huvitatud Vene gaasist, ostetaks Venemaalt ka rohkem naftasaadusi. Kõne all on ELi suurinvesteeringud kütusetootmisse ja transiidikanalitesse.
    Eelmisel nädalal tõi Venemaa välisministri asetäitja Ivan Ivanov välja tingimused, mille täitmisel Venemaa ELi plaaniga nõus on. Venemaa soovib, et peale gaasi ja nafta ostetaks ka elektrienergiat ja naftasaadusi, European Investment Bank investeeriks Venemaa kütusetootmisse ja transporti, EL kaotaks energia ekspordilt olemasolevad piirangud, EL toetaks poliitiliselt uute nafta ja gaasi transiidikanalite rajamist põhja pool Ukrainat, EL avaldaks survet Ukrainale, kes Ivanovi väitel varastab transiidina läbi minevat Vene gaasi ja EL veenaks Poolat lubama uute gaasijuhtmete ehitust läbi oma territooriumi.
    30. oktoobril president Vladimir Putini osavõtul toimuval ELi-Venemaa tippkohtumisel peaks selguma, kas projektil on mõlema poole toetus kõrgeimal tasemel, kirjutas Bulletin Quotidien Europe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.