Eesti transiidilisa ootel

Maailmapanga koostatud uurimuse alusel võib Venemaa naftatoodang aastaks 2010 poole võrra väheneda, ulatudes 150?190 miljoni tonnini aastas. Optimistlikuma stsenaariumi järgi kasvab naftatoodang 335 miljoni tonnini, mis looks Läänemere regioonis vajaduse täiendava 20?40 miljoni tonni nafta edasitoimetamiseks.

Vähendamaks Euroopa Liidu (EL) sõltuvust Lähis-Ida ja teiste OPECi liikmesmaade naftatarnetest, soovib EL Venemaaga kokku leppida senisest suuremates kütusetarnetes stabiilse varustamisega lähemal kahekümnel aastal. Eelkõige on mõeldud gaasitarnete suurendamisele kuni kaks korda, kuid kõne all on ka nafta ja elektri ostu suurendamine. Sellise ettepaneku tegi septembri lõpus Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi.

Kuigi eelkõige on EL huvitatud Vene gaasist, ostetaks Venemaalt ka rohkem naftasaadusi. Kõne all on ELi suurinvesteeringud kütusetootmisse ja transiidikanalitesse.

Eelmisel nädalal tõi Venemaa välisministri asetäitja Ivan Ivanov välja tingimused, mille täitmisel Venemaa ELi plaaniga nõus on. Venemaa soovib, et peale gaasi ja nafta ostetaks ka elektrienergiat ja naftasaadusi, European Investment Bank investeeriks Venemaa kütusetootmisse ja transporti, EL kaotaks energia ekspordilt olemasolevad piirangud, EL toetaks poliitiliselt uute nafta ja gaasi transiidikanalite rajamist põhja pool Ukrainat, EL avaldaks survet Ukrainale, kes Ivanovi väitel varastab transiidina läbi minevat Vene gaasi ja EL veenaks Poolat lubama uute gaasijuhtmete ehitust läbi oma territooriumi.

30. oktoobril president Vladimir Putini osavõtul toimuval ELi-Venemaa tippkohtumisel peaks selguma, kas projektil on mõlema poole toetus kõrgeimal tasemel, kirjutas Bulletin Quotidien Europe.