Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eetiline keskkond tagab äris head tulemused

    Töötajate ähvardamine ja alandamine nendest vabanemiseks, tööandjate, klientide, äripartnerite ja riigi petmine kui iseenesestmõistetav vahend isikliku või organisatsiooni kasumi maksimeerimiseks, ametiseisundi kuritarvitamine ja altkäemaksude võtmine on näited meie igapäevasest elust. Kurvaks teeb tõsiasi, et ühiskond suhtub sellisesse ?eetikavabadusse? liigse tolerantsuse, et mitte öelda ükskõiksusega.
    Muutused ühiskonnas saavad alguse muutustest inimestes ? nende käitumisest ja hoiakutest. Selles samas ühiskonnas toimivad organisatsioonid peegeldavad järelikult selle liikmete eetiliste tõekspidamiste kogumit. Juhul kui tegemist juhtub olema piisavalt jõulise või karismaatilise ühiskonna või organisatsiooni liikmega, on tõenäoline, et kogu vastavat ühiskonda või organisatsiooni hinnatakse väljastpoolt konkreetse isiku käitumisest ja hoiakutest lähtudes. Organisatsiooni sees on aga üsna tõenäoline, et selline isik kujuneb teistele organisatsiooni liikmetele omamoodi käitumismalliks. Halvad on siinjuures kaks asjaolu ? esiteks võib tegemist olla nn eetikavaba inimesega, teiseks on antud olukorras organisatsiooni (ühiskonna) eetiliste tõekspidamiste ja väärtushinnangute teadlik kujundamine (juhtimine) asendunud isevooluteega.
    Üha enam võib täheldada ettevõtete tippjuhte rääkimas sellest, et väärtushinnangud on olulisemad kui kutseoskused ning et juht on meeskonnamängija, kes peab austama ka teiste arvamusi ja otsuseid.
    Lisaks hinnatakse kaasaegses juhis pigem tema emotsionaalset intelligentsust töötajate, klientide, äripartnerite ja teistega suhtlemisel ning usaldusele tuginemise eelistamist kontrollile.
    Kõik selle võib koondada ühe nimetaja eetika alla.
    Fakt, et probleemist räägitakse, on ilmne (ja positiivne) märk sellest, et probleemi teadvustatakse, ning see annab lootust, et midagi ka ette võetakse. Võrreldes siinset rahvusvaheliste arengutendentsidega on aga selge, et tegemist on valdkonnaga, mis vajab Eestis senisest oluliselt suuremat tähelepanu.
    Väärtushinnangute mõõtmiseks organisatsioonis tuleks need formaliseerida ning koostada eetikakoodeks.
    Ainult eetikakoodeksi koostamisest töötajatele oleks ilmselt vähe abi ning tegemist oleks ka ühepoolse ja pooliku lahendusega. Tegelikkuses on eetikakoodeks vaid üks osa organisatsiooni väärtushinnangutest ja sotsiaalsest sõnumist. Võib öelda ka teisiti, et väärtushinnangute puhul on tegemist omamoodi organisatsiooni eetikamissiooniga, seisukohtadega, mida organisatsioon kui tervik oma igapäevases tegevuses ja suhtlemises kõigi osapooltega järgib. Eetikakoodeks kui eraldiseisev dokument aga kajastab detailsemalt organisatsiooni väärtushinnangutest tulenevaid ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, olles seega rohkem sissepoole suunatud.
    Formaliseeritud väärtushinnangud ja eetikakoodeks annavad vaevalt mingisugust efekti, kui tegemist on lihtsalt paberitega nende eksistentsi õigustamiseks.
    Organisatsiooni väärtushinnangud, seega ka eetikakoodeks peavad otseselt tulenema ja arenema koos organisatsiooni strateegiaga. Seega on nad juhtkonnale vahendiks organisatsiooni tegevuse eesmärkide saavutamisel. Fakt, et organisatsiooni väärtushinnangud on formaliseeritud ja teadvustatud ajas kõigile organisatsiooni liikmetele, tagab nn jagatud pühendumise keskkonna organisatsioonis.
    Töötajad, kes saavad aru ja aktsepteerivad organisatsiooni väärtushinnanguid ja on juhtkonna poolt aktsepteeritud kui mõtlevad isiksused (sest ka juhtkond aktsepteerib organisatsiooni väärtushinnanguid), on tõenäoliselt rohkem huvitatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisest, osalevad aktiivsemalt organisatsiooni arendamises ning võtavad julgemalt vastutust oma otsuste ja tegude eest.
    Selleks et väärtushinnangud töötajateni tuua, peaks juhtkond tagama jooksva majasisese koolituse, aga samuti olema eeskujuks.
    Organisatsiooni väärtushinnangute teadvustamine sellega seotud teistele osapooltele (aktsionärid, kliendid, äripartnerid) ning ka nende järgimine loob aluse vastastikusele usaldusele ning tekitab omamoodi kriteeriumid, mida ka majandusterminites võhiklik saab tegelikkuses toimuvaga kõrvutada.
    Autor: Pille Pentjärv
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.