Rootslane nõuab täpsust

Rootsi kasuks rääkis ka see, et Rootsit on äritavade ja kultuuri poolest kerge mõista. ?See vastab eestlase arusaamisele tsiviliseeritud asjaajamisest. Lisaks hindavad rootslased ka kvaliteeti, samas kui idaturule minnes on oluline vaid hind,? selgitab Reinsoo.

Hoolimata kontaktisikust ja ühtsetest arusaamadest tuli ette ka takistusi. Üheks näiteks on Rootsi bürokraatia, mis Andrus Reinsoo sõnul on aeglane ja kahtlustav. Uniprindil tuli esitada kõikvõimalikke garantiisid ja maksta tagatisraha näiteks kinnisvarafirmale, mis neile kontoriruumid üüris. Selleks, et tõestada oma usaldusväärsust Rootsi pankades, tuli paluda abi siinsest pangast.

?Tegelikult käib asi Eestis ju samamoodi, kuid distantsilt tundus, et asjaajamine läks kole aeglaelt,? räägib Andrus Reinsoo. Tema sõnul tekitavad Eesti firmad rootslastes siiski kahtlusi, näiteks seostatakse neid siinse maffiaga. Soov turgu laiendada kaalus siiski raksused üles. ?Kui teha suuri investeeringuid, ei saa jääda lootma vaid Eesti väikese ja närvilise turu peale,? ütleb Reinsoo.

Mida soovitaks Andrus Reinsoo Eesti ettevõtetele, mis kaaluvad võimalust avada oma filiaali kuskil Eestist väljaspool? ?Asju peaks ajama lähtuvalt kohalikest seadustest ja selles osas peaks olema punktuaalne,? kinnitab Reinsoo. Ta lisab, et tööd peaks tegema kohalik elanik, kõige olulisem ongi leida usaldusväärne inimene, kes kuulub antud ühiskonda. ?Ma võin ju siin Eestis olla lugupeetud firma, aga Lääne jaoks olen ikka idast saabunu,? ütleb Andrus Reinsoo. Kohalikku kontaktisikut on Reinsoo sõnul vaja ka idabloki riikides. Esimeseks aastaks tegi Uniprint plaani, et piisab, kui olla tulude ja kulude koha pealt nullis. Edaspidiseks kavandati, et vähemalt 15-20 käibest peaks moodustama eksport.

Kui esialgu üritas firma rõhuda vaid sellele, et pakub väga kvaliteetset toodangut, siis selleski osas tuli teha korrektiive. ?Hoolimata sellest, et meie kvaliteet on isegi parem kui mõnedel Rootsi firmadel, oodatakse, et pakuksime oma kaupa odavamalt kui sealsed ettevõtted,? kinnitab Reinsoo. Reinsoo sõnul on Uniprindi Rootsi filiaali areng läinud tõusujoones. Tõusu näitab näiteks see, et firma võtab filiaali järgmise aasta algusest tööle veel ühe inimese, et Rootsis tugevamini kanda kinnitada. Uue töötaja ülesanded on seotud logistikaga, ka peaks ta rohkem kontoris koha peal olema.

Hoolimata ettevalmistustest ja varasemaist uuringuist, mis Uniprint Rootsi turu kohta tegi, on üllatusi ette tulnud ka hiljem. ?Näiteks üllatas see, et rootslased ei ole maksmises sugugi nii täpsed, nagu olime eeldanud,? selgitab Andrus Reinsoo. ?Keegi pole küll maksmata jätnud, kuid paar-kolm nädalat on maksmisega hilinetud. Tellimuste täitmisel aga nõuavad sealsed inimesed suurt täpsust.?

Praegu käivad Uniprindil läbirääkimised ühe Prantsusmaa eestlasega. ?Kui kokkuleppele jõuame, avame aasta pärast Prantsusmaa filiaali,? kinnitab Andrus Reinsoo.

Eesti Trükitöösturite Liidu (ETTL) tegevdirektor Toivo Makk ütleb, et liidu liikmesfirmadest (neid on kokku 20) kolmveerand on seotud välisturuga. Maki sõnul ületab trükifirmade heal tasemel masinapark Eesti turu nõud-luse nii kvaliteedis kui ka kvantiteedis. ?Kes ellu tahab jää-da, peab ekspordi uksi jõudsamalt paotama,? tõdeb ta.