• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Osa maavanemaid ja omavalitsusi pidurdab haldusreformi

    Omavalitsustelt saadud ettepanekud näitavad, et paljud neist ei taha kellegagi liituda. Keerulisse olukorda sattunud maavanemad peavad siseministeeriumile detsembrikuuks esitama oma arvamuse haldusreformi jätkumise kohta.
    Ainus maakond, mis on nõus vabal tahtel üheks suureks omavalitsuseks liituma, on Hiiumaa. ?Võimalik, et meil ongi siseministrile ainult üks ettepanek, kus viie valla asemele tuleb üks,? ütles Hiiu maavanem Hannes Maasel. ?Lõppsõna on haldusreformi puhul nii ehk naa öelda valitsusel.?
    Regionaalministri Toivo Asmeri esitatud radikaalne idee, mille järgi jääb Eestisse 15 valda ja 5 suuremat linna, väljaspool Hiiumaad toetust ei leia. ?Seda Asmeri varianti meie poolt küll ei tule,? kaitses Rapla maavanem Kalle Talviste oma piirkonda.
    Harju maavanem Orm Valtson nimetas 15+5 ideed poliitilise arutluse teemaks. ?Eestile on iseloomulik kogukondlik idee, maakond jääb selles mõttes inimesele väga kaugeks. Minu idee on kasutada Eestis Soome varianti peegelpildis ehk mida kaugemale Tallinnast, seda suuremaks läheb omavalitsuse territoorium,? seletas Valtson.
    15+5 valemit peavad väga radikaalseks ka Pärnu ja Viljandi maavanemad. ?Ma arvan, et enamik maavanemaid seda ei toeta, sest tänasel piiride joonistamisel pole siis mingit mõtet,? kommenteeris Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder.
    Põlva maakonnas saadeti omavalitsustele kohe ettepanek, et kui maakonda jääb neli omavalitsust, siis kes ja kellega tahab ühineda. ?Omavahel liituda ei taheta,? tunnistas maavanem Mart Madissoon. Sellest hoolimata jõuab siseministeeriumisse maavalitsuse idee, mille järgi jääb maakonda neli valda.
    ?Selge, et omavalitsusel on kerge üksinda ettepanekut teha. Maavalitsus peab vaatama, et kokku tuleks tervikpilt,? ütles Lääne-Virumaa maavanem Marko Pomerants. Lääne-Virumaal on arutlusel kaks varianti, maakonda jääb alles alla kümne valla.
    Järva, Valga ja Võru maakonna omavalitsused on otsustanud liikuda tõmbekeskuste suunas. Järvamaa keskuseks jääb Paide ja selle ümber tekib endise 15 valla asemel neli omavalitsust. Valgamaal jäävad 13 omavalitsusest alles pooled. ?Kõige raskem on arvestada äärevaldade Karula ja Tahevaga, sest nad on keskustest kaugel ja mõlemas vallas elab alla tuhande elaniku,? ütles Valga maasekretär Tõnis Lass.
    Võrumaal levib tänu kindlaksmääratud investeeringupiirkondadele ja keskuste kaardile taas Suur-Võrumaa idee. ?Kaugemad vallad on nõus oma piire Võruni välja venitama,? tunnistas maavanema kohusetäitja Raul Tohv. Tema lubaduse järgi võiks Võrumaa jaguneda kaheks või kuueks omavalitsuseks.
    Viljandimaa üllatab siseministeeriumi maakonnapiiride muutmisega. ?Praeguste piiride järgi haarab uus Viljandimaa 26 tänast valda, 18 meie maakonnast ja 8 valda naabritelt. Radikaalse liitmisega tekiks Viljandimaale 6 valda, teise variandi järgi jääb 11 valda,? seletas maavanem Helir-Valdor Seeder.
    Tartu ja Pärnu maakonna omavalitsused toetavad paigalseisu. ?Võiks jätkata vanaviisi, see oli omavalitsuste läbiv idee,? ütles Tartu maavanem Jaan Õunapuu. ?Lõplikku varianti ei ole Tartumaal veel kokku pandud.?
    Pärnu maavanem Toomas Kivimägi tunnistas, et Eesti suurimas maakonnas eelistatakse samuti status quo?d. ?Kurb, aga omavalitsuste poolt ei tule seda, mida valitsus ootab. Loiu arutelu põhjus on teadmatus, missuguste vahendite eest ja mida uus omavalitsus tegema hakkab,? arvas Kivimägi.
    Pärnust läheb Tallinna poole teele vähemalt kaks reformiettepanekut, alles jääb kas 19 või 8?10 valda.
    Harjumaal on valitsuse soovitus, et uues vallas elaks vähemalt 3500 inimest, juba täna enamikus valdades täidetud. ?Rõngasvaldade liitmise järel võiks Harjumaale alles jääda 18 omavalitsust,? arvas maavanem Orm Valtson.
    Valdade ettepanekud ja nendest tulenev maavanema arvamus on haldusreformi esimene etapp.
    ?Praegu on mitusada seadust, mis omavalitsuse tööd korraldavad. Omavalitsusel on õigus öelda, et arengukavad ja üldplaneeringud on meil olemas ning haldusterritoriaalset reformi seal ei ole. Poliitikutel tuleb veel tükk aega pusimist,? arvas Valtson.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.