Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Internetisõltlase portree
Tele2 andmetel on 41 interneti heavy-user?itest (viis või enam korda nädalas interneti kasutajad) juhtivtöötajad.
Emori viimase, augustis ja septembris läbi viidud uuringu põhjal kasutab kõige sagedamini (5?7 korda nädalas) internetti kõrg- või keskeriharidusega 40aastane eestlane, ametilt juht, tippspetsialist või ametnik.
Sagedasel internetikasuta-jal on Eesti keskmisest veidi suurem, 3?4-liikmeline pere ja keskmisest kõrgem sissetulek. Tele2 kasutada olevatel andmetel on 42 protsendil interneti sagedastest kasutajatest üle 3000 krooni ulatuv kuusissetulek pereliikme kohta. Keskmiste näitajate alusel on Eesti sagedamini interneti kasutaja sarnane USA keskmisega, kes on abielus 41aastane isik, 2,81 lapse vanem.
USA keskmist eristab Eesti sagedamini interneti kasutajast põhiliselt igakuine sissetulek, mis on Ühendriikides 100 000 krooni, Eestis kordi väiksem vastavalt sellele, kas ollakse juht, tippspetsialist või ametnik. Soolist eelistust internet ei tunne: meeste ja naiste osakaal on võrdne Eestis ja Ameerikas.
Keskmine Eesti interneti-kasutaja on heavy-user?ist kümme aastat noorem.
Tele2 andmetel jääb Eestis internetikasutaja keskmine vanus 23?35 vahele. 23aastased on valdavalt OK-jutuka külastajad, 35aastased eelistavad Äripäeva ja M-Kioskit.
Kasutamiseelistuse internetis määrab lisaks vanusele ka sissetulek. Üle 5000 krooni kuus teenivate internetikasutajate eelistus kuulub Tallinna Väärtpaberibörsile ? 61, vaid paari protsendi võrra kaotab Äripäev.
Internet on seni jäänud enamikule ettevõtetest ja tarbijatest peamiselt info otsimise ja e-kirjade saatmise vahendiks. Üksiktarbijaid huvitab WWW ja e-post, võrgust otsivad nad ennekõike informatsiooni ja meelelahutust.
Internetti kui meediakanalit analüüsinud Äripäeva internetirubriigi toimetaja Kaido Einama väitel sobib internet Eesti kultuuriruumi tekstilisuse ja vähese otsekontakti poolest. Soome ja Rootsiga samale tasemele jõudmast takistab vaid tehniline tase ja puudvad investeeringud kommunikatsioonivõrkudesse.