• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maris Lauri: Eestit võib kaudselt mõjutada USA enesekeskus

    Küsimustele vastab Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri:

    Mida Teie arvate, kas USA presidendivalimised ja Bushi võimalik võit võib mingil määral mõjutada ka Eestit või on siitpoolt vaadatuna üldse ükskõik, kas sellises suurriigis president vahetub?
    Ei oskagi kohe mingisugust mõju Eestile öelda. Bush on veidi parempoolsem küll, mis võib tähendada, et Ameerika keskendub rohkem vaba turumajanduse edendamisele.
    Samas teisest küljest, kui Ameerika president keskendub rohkem oma riigi asjadele, siis ilmselt hakkab ta vähem huvi tundma selle vastu, mis teistes riikides juhtub. See võib tähendada muidugi ka euro edasist nõrgenemist jne. Välispoliitikasse minnes võib see tähendada ka NATO laienemise keerukamaks muutumist, võib-olla.
    Tegelikult on ameeriklaste puhul juba praegu näha olnud, et nad on hakanud rohkem lähtuma oma enda riigi arengust.
    Nii et kui mingisuguseid mõjusid valimistel Eestile on, siis väga kaudsed?
    Jah, ma ei usu küll, et midagi otseselt meid mõjutada võib.
    Kas USA keskendumine pigem oma nabale, võib oluliselt mõjutada USAst tulevaid välisinvesteeringuid?
    Majanduspoliitika endakesksemaks muutudes võib välispoliitiline aktiivsus mõnevõrra väheneda. Ma ei usu samas, et mõni investor jätaks sellepärast investeerimata, et valitsus ajab teistsugust poliitikat. Investorit huvitab ikka see, kuidas temale endale tundub soodsam ja kasulikum.
    Samas on ka selge, et Ameerika majandusnäitajad on viimasel ajal halvemaks muutunud ning me keegi ei tea, kui tõsine see majanduskasvu aeglustumine on ja kas see jätkub järgmistel perioodidel sama tempoga.
    Kas uue presidendi seisukohad võivad seda protsessi muuta?
    Jah. Poliitika muidugi mõjutab majandust, aga ma arvan, et suuremates riikides on see mõju tagasihoidlikum, kui väiksemates üleminekumaades, kus võidakse täiesti kardinaalselt majanduspoliitikat muuta. Ma ei usu, seda Ameerikas tegema hakatakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Kuidas Venemaa Ukrainas tehtu eest maksma panna
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.