Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn peab laenama kuni 300 miljonit

    Tallinna linnavalitsuse finantsdirektor Ahti Kallaste ütles, et linnavalitsus on volikogule esitanud vastava määruse projekti, mis on päevakorras sel neljapäeval.
    Täiendavat laenu tuleb linnal võtta seetõttu, et algselt pidi eelarvesse laekuma raha ASi Tallinna Vesi aktsiate müügist, volikogu oli aktsiate alghinnaks määranud 280 miljonit krooni. Sellele lisandub investeeringute eesmärgil aktsiate täiendava märkimise kohustus 300 miljoni krooni eest, mis tõstab alghinna 580 miljonile kroonile.
    Kallaste sõnul võib linnaeelarves tekkida veel tänavu likviidsusprobleeme. ?Eelarve defitsiit puudutab ainult investeeringuid näiteks teedeehitusse. Minu andmetel on tegemist tööde eest maksmata arvetega,? ütles ta.
    Tallinna Vee erastamiseks on kvalifitseerunud kolm ettevõtet: International Water UU B.V, Compagnie Locale d?Investissement et de Gestion 4 ning Northumbrian Water Group Eesti AS.
    Abilinnapea Heiki Kivimaa sõnul on tegemist mainekate investoritega. Konkursi võitja saab aktsiate kontrollpaki. Paraku on erastamine edasi lükkunud, pakkumiste tähtaega on pikendatud kaks korda, sest kandidaadid soovisid pakkumisi täpsustada. Uus tähtaeg on 1. detsember. ?Pakkumiste esitamise tempo oli tappev nii linnavalitsusele kui ka pakkumiste esitajatele,? ütles Kivimaa, kelle sõnul kiirustati just eelarve täitmise pärast.
    Kommenteerides vee-ettevõtte müügi venimise võimalikku seost uue võimuliidu moodustamisega, ütles Tallinna volikogu esimees Rein Voog, et Tallinna Vee erastamise viibimine ei ole seotud uue koalitsioonileppega. Sellega ei muutu tema sõnul midagi linna erastamisprogrammis, midagi sealt maha ei kustutata ja juurde ei lisata. ?Arvestades, et me ei müü mingisugust poodi või miljonilise käibega ettevõtet, arvan, et pakkumiste esitamise edasilükkamine on igati mõistlik samm ja annab nii potentsiaalsetele investoritele võimaluse asjaga sügavamalt tegeleda kui ka linnavalitsusele valmistumisaega hakata pakkumisi võrdlema,? lausus Voog.
    Tallinna tänavuse eelarve tulude täitmiseks võib vaja minna siiski ainult 150 miljonit krooni. ?Üksikisiku tulumaks on viimasel ajal päris hästi laekunud ning samuti on osa objektide rahastamine võimalik jätta tulevasse aastasse,? selgitas Kallaste.
    Kuna tegemist on lühiajalise laenuga, kavatsetakse võlakirju emiteerida Eestis. Emissioon loodetakse läbi viia novembri lõpuks ja võlakirjad tagasi osta detsembri lõpuks, kui peaks laekuma Tallinna Vee osturaha. Laenuintressiks plaanib linnavalitsus 5 protsenti, mis toob 300 miljoni krooni laenamise korral linnale täiendavat kulu 15 miljonit krooni ja 150 miljoni krooni laenamise korral lisakulu 7,5 miljonit krooni.
    Ahti Kallaste sõnul kujuneb aasta lõpuks (eelnimetatud võlakirjade emissioonita) Tallinna laenukoormuseks 713 miljonit krooni. Tänavune linna eelarve maht on 2,55 miljardit krooni.
    Linna vee-ettevõtte enamuse aktsiate erastamise ja eesseisvate investeeringutega kaasneb tõenäoliselt veeteenuste hinna tõus, sest teenuste hind peab erastamistingimuste kohaselt katma kulutusi. Erastamise pakkumiste puhul on linn määratlenud kõige olulisema hindamiskriteeriumina võimalikult madalad teenuste tariifid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Nädala raadiohitid: kinnisvara, kiibikriis ja modellinduse pahupool
Nädala kuulatuimad saated võtsid vaatluse alla olukorra kinnisvaraturul, ülemaailmse kiibikriisi, Coop Panga aktsiate pakkumise ning modellinduse pahupoole.
Nädala kuulatuimad saated võtsid vaatluse alla olukorra kinnisvaraturul, ülemaailmse kiibikriisi, Coop Panga aktsiate pakkumise ning modellinduse pahupoole.

Olulisemad lood

Tartu Mill sai suurtehingu Eestis ja Lätis tehtud, Leedus läheb asi kohtusse
Balti jahuveskite suurliitumise saaga jõudis uude vahepeatusse: Romet Puhki ja Uuno Lausingu tööstuskontsern ostis ära konkureeriva Baltic Milli tütarfirmad Lätis ja Eestis, Leedus minnakse edasi kohtuasjaga.
Balti jahuveskite suurliitumise saaga jõudis uude vahepeatusse: Romet Puhki ja Uuno Lausingu tööstuskontsern ostis ära konkureeriva Baltic Milli tütarfirmad Lätis ja Eestis, Leedus minnakse edasi kohtuasjaga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.