Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell ei kinnitanud ega lükanud ümber võimalust, et mullu 79,4 miljoni krooniga kahjumisse jäänud Eesti Pank saab sel aastal kasumit.

Küll aga tõdes panga finantsturgude osakonna juhataja Henn Oit, et aasta on olnud üsna hea. ?Intressitõus on mõjunud hästi, aga spekulatsioonidega üldiselt ei tegele,? ei soostunud Oit kasumi suurust nimetama. ?Plussis kindla peale,? möönis ta siiski.

Keskpanga tõenäolise kasumiteenimise teemal rääkides tõdes Oit, et eurotsooni intressimäärade tõusu ja võlakirjahindade mõningase languse mõju Eesti Panga tulemustele on ?kahepoolne asi?. ?Võlakirjade hind sõltub muidugi nende pikkusest ? pikemad kaotavad üht-teist. Lühiajalised, kolmekuulised võlakirjad tõusevad, pikaajalised ? üle kaheksa aasta ? langevad,? märkis Oit ja lisas: ?Me oleme pikaajalised investorid ega rabele.?

Endiselt paigutab umbes 10 protsenti Eesti Panga valuutareservidest rahvusvaheline investeerimisfirma JP Morgan. ?Aga see ei pruugi nii jääda, sest kui me ise teeme paremini, siis pole mõtet seal hoida. Ja me oleme ka nende jaoks liiga väikesed,? seletas Oit, tunnistades, et pank otsib ja kaalub alternatiive.

Ka Eesti Panga nõukogu liige Kalle Jürgenson avaldas arvamust, et kasum siiski tuleb. ?Raske öelda, aga lootust on,? tõdes ta ja tunnistas, et riigikogus võib tekkida soov kasumist osa saada. ?Eks neid näppe ülejäävate kasumite järele sirutamas ikka on,? ütles ta. ?Kuid Eesti Panga kasum on ette nähtud seadusega paika pandud kohustuste täitmiseks,? lisas Jürgenson.

Ta viitas kehtivale kasumijaotuse strateegiale, mis näeb ette kuni 25 protsendi kasumi kandmist riigieelarvesse kindlatel tingimustel, kusjuures kasumijaotus ei tohi mingil juhul nõrgestada rahasüsteemi stabiilsust. ?Pealegi ei saa kasumivõtmist planeerida riigikogu ühepoolselt,? tunnistas Jürgenson. Rahandusministeerium on kavandanud Eesti Panga selle aasta kasumist 20 miljoni krooni tõmbamist järgmise aasta riigieelarvesse.

Samas on leidmas lahendust aasta esimesel poolel kirgi kütnud finantsjärelevalveasutuse loomise ja eelkõige selle sõltumatuse küsimus. Kui varem kippus valitsus nägema järelevalveasutust küll iseseisva, kuid siiski valitsusasutusena, siis nüüd võib peale jääda Eesti Panga seisukoht. ?Me ei ole väga jäigad, tähtsam on, et see saaks tehtud,? tunnistas rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik. ?Peaasi, et Eesti Pangas oleks kõik ette valmistatud ja et asutuse kontseptsioon oleks olemas,? lisas ta.

Ka Jürgenson kinnitas, et ?kuuldavasti on rahandusministriga kooskõla leitud ja ei välista, et järelevalveasutus tuleb Eesti Panga juurde?.

Eesti Panga hinnangul peab järelevalveasutus, mis ühendab panga-, väärtpaberi- ja kindlustusinspektsiooni, olema nii poliitiliselt kui finantsiliselt sõltumatu avalik-õiguslik juriidiline isik. Praegu kuulub pangainspektsioon Eesti Panga alluvusse, väärtpaberi- ja kindlustusinspektsioon on mõlemad rahandusministeeriumi halduses.

?Sõltumatu peab see asutus kindlasti olema, seda ei tahaks küll vaidlustada,? rõhutas Kell. ?Uue asutuse loomine ei tohiks ohustada senist pangajärelevalvet, mis ka rahvusvaheliste ekspertide hinnangul on hea.?

Ta lisas, et kui senisest ajakavast suudetakse kinni pidada, siis hakkab uus järelevalve tööle 2002. aasta keskpaigas.