Hr Herbert Vainu väidab oma mõtteavalduses (vt ÄP 27.11, ?Kasiinoäri propageerimine lehes üllatas?), justkui mängitaks kasiinomänge väga vähestes riikides ja nimetab Eestit ?kasiinotamise? pärast neoliberalismi viimseks mohikaanlaseks. Samuti väidab Vainu, nagu oleks tsiviliseeritud maades hasartmängud keelatud.

See väide on küll sügavalt ekslik. Nimelt on kasiino kui meelelahutuse kultuur üsna kõrgel järjel pea kõigis Euroopa riikides, sh ka Skandinaavias. Erandiks on küll Norra, kuid sealgi otsib valitsus praegu kasiinomängude korraldamiseks sobivat vormi. Sellest aastast on ka Rootsis hasartmängud õiguslikult reguleeritud ja lubatud. Taani ja Soome on juba väljakujunenud kasiinokultuuriga riigid.

1995. a hasartmängualast tegevust Eestis reguleeriv seadus on tõestanud oma ranguse ja konkreetsusega, et nimetatud valdkond on meie riigis hästi reguleeritud. Hasartmängukohad on positiivses kontekstis arenenud äärmiselt kiiresti ning seda suundumust võib küll igaüks tõdeda.

Tõhusat tuge paljude sotsiaalprogrammide täitmiseks pakub hasartmängumaksust riigieelarvesse laekuvad summad, mis viimaseil aastail on olnud aastas stabiilselt ca 100 mln krooni. Hasartmängumaksust laekuvat raha jaotab riigikogu hasartmängumaksu nõukogu ning raha läheb haridus-, kultuuri-, keskkonna- ja sotsiaalministeeriumi heaks kiidetud sihtprogrammide finantseerimiseks. Oma osa hasartmängumaksust saavad kohalikud omavalitsused, Eesti Punane Rist, Kultuurkapital ning laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud programmid ja üritused.

Tõdegem, et kasiinod Eestis on kujunenud avarateks, turvalisteks ja meeldivateks meelelahutusasutusteks. Suuremates neist ei puudu ka mitmekülgne kultuuriline meelelahutus, mis on toonud tagasi muuhulgas vana hea kabaree, ärgitades keskaelistes ja vanemates inimestes meeldivat äratundmisrõõmu.

Sellise taseme saavutamine ja hoidmine on nõudnud kasiinooperaatoritelt rohkesti vaeva ja vahendeid, kuid liikudes võimalikult kiirelt arenenud tsiviilühiskonna suunas on seda sorti investeeringud vajalikud.