Hasartmängud on rangelt reguleeritud

Tõhusat tuge paljude sotsiaalprogrammide täitmiseks pakub hasartmängumaksust riigieelarvesse laekuvad summad, mis viimaseil aastail on olnud aastas stabiilselt ca 100 mln krooni. Hasartmängumaksust laekuvat raha jaotab riigikogu hasartmängumaksu nõukogu ning raha läheb haridus-, kultuuri-, keskkonna- ja sotsiaalministeeriumi heaks kiidetud sihtprogrammide finantseerimiseks. Oma osa hasartmängumaksust saavad kohalikud omavalitsused, Eesti Punane Rist, Kultuurkapital ning laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud programmid ja üritused.

Tõdegem, et kasiinod Eestis on kujunenud avarateks, turvalisteks ja meeldivateks meelelahutusasutusteks. Suuremates neist ei puudu ka mitmekülgne kultuuriline meelelahutus, mis on toonud tagasi muuhulgas vana hea kabaree, ärgitades keskaelistes ja vanemates inimestes meeldivat äratundmisrõõmu.

Sellise taseme saavutamine ja hoidmine on nõudnud kasiinooperaatoritelt rohkesti vaeva ja vahendeid, kuid liikudes võimalikult kiirelt arenenud tsiviilühiskonna suunas on seda sorti investeeringud vajalikud.