• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Puuduvad poliitilise tegevuse prioriteedid

    Sõna ?poliitika? kasutatakse tavaliselt organiseeritud või eraelu kõige tähtsamate valikute tegemisel. Poliitikat on ka defineeritud kui:
    - ühiskonna ja riigielu toimimist korraldavat järjekindlat ja sihiteadliku tegevust,
    - tegevust, mille tuumaks on riigivõimu kättevõitmine, säilitamine ja kasutamine,
    - riikliku institutsiooni (näiteks riigikogu) poolt seaduse või otsuse kujul tehtav otsuseid.
    Poliitika kõige otsesemaks väljenduseks on poliitiline otsus, mis lähtudes toodud määratlustest peaks olema valikuline, sihikindel ja järjepidev. Praktilise ja eduka poliitilise otsuse tegemiseks on vaja lisaks teoreetilistele teadmistele ühiskonna ja majanduse funktsioneerimise põhialustest omada ülevaadet alternatiividest ja võimalustest. Sihikindla ja järjepideva poliitilise otsustamise eelduseks on eesmärkide fikseerimine. Otsus peaks olema avalik, selge, arusaadav, põhjendatud ja juriidiliselt korrektne. Vastupidi varem deklareeritule tuleb tõdeda, et mitmed viimase aja poliitilised otsused ei vasta nendele kriteeriumitele.
    Mis iseloomustab hiljuti tehtud mitmeid poliitilisi otsuseid ja milles see väljendub?
    Üheks viimase aja taolisi otsuseid läbivaks tunnuseks on avalikkuse, selguse, vastutuse ja põhjendatuse puudumine. Selliste otsuste puhul pole selge, kes need tegi ja millistel kaalutlustel need tehti. Sellistele otsustele on iseloomulik, et avalikust teavitavad nendest anonüümseks jääda soovivad allikad (üldjuhul anonüümseks jäävad riigiametnikud).
    Poliitilist otsust aitab ära tunda ka selle mitte kokkusobivus riigi huvidega. Kui otsus ei vasta riigi huvidele, siis kelle huvidele see vastab?
    Viimase aja otsustele on olnud iseloomulik ka juriidiliste tagajärgede puudumine. Sisuliselt tähendab see seda, et tegemist võib olla ka tühiotsusega.
    Põhjendatuse seisukohalt on uudse lähenemise ühes hiljutises Euroopa Liidu teemalises raadiointervjuus andnud Riigikogu aseesimees Tunne Kelam, kelle arvates on poliitiline otsus selline otsus, millel pole otsuse tegemise hetkel majanduslikke, tehnilisi, juriidilisi jms põhjendusi. Otsus tehakse, kui olukord on väga segane või kui on otsustamisega lihtsalt kiire. Majanduslikud ja juriidilised põhjendused leitakse alles pärast poliitilise otsuse tegemist, sellele otsusele toetudes.
    Lõpetuseks. Võibolla on põhjendatuse, avalikkuse, selguse, sobivuse ja vastutuse vähenemine (puudumine) poliitilistes otsustes tingitud sellest, et ühtedel pole veel tekkinud ja teistel on juba ununenud poliitilise tegevuse prioriteedid. Tundub, et poliitikud ei suuda enam tasakaalustada isiklikke, parteilisi ja riiklikke alternatiive.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
LHV sisering müüs aktsiaid
Finantsinspektsiooni andmetel on mitmed LHV Groupi siseringi töötajad aktsiaid müünud. Suurima koguse müüs LHV Groupi juht Madis Toomsalu.
Finantsinspektsiooni andmetel on mitmed LHV Groupi siseringi töötajad aktsiaid müünud. Suurima koguse müüs LHV Groupi juht Madis Toomsalu.
Urve Palo lahkub Novoloto tegevjuhi kohalt
Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et lahkub 15. detsembrist kasiinotehnoloogia kontserni Novomatic AG kuuluva OÜ Novoloto tegevjuhi kohalt ning alustab tööd juhtimiskoolitajana,
Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et lahkub 15. detsembrist kasiinotehnoloogia kontserni Novomatic AG kuuluva OÜ Novoloto tegevjuhi kohalt ning alustab tööd juhtimiskoolitajana,
Artem Umanets RIA.com Marketplaces’st: Eluaseme hinnatõus pole lihtsalt „seebimull“
Eluaseme hinnad kasvavad kõigis Balti riikides. Ukrainas äri ajava ning kinnisvaraeksperdina tegutseva Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimehe sõnul tõusevad hinnad ka jätkuvalt. Millistes riikides on hinnatõus kõige suurem olnud? Millised on hirmud tuleviku ees? Ja kas tasub oodata „seebimulli“ lõhkemist?
Eluaseme hinnad kasvavad kõigis Balti riikides. Ukrainas äri ajava ning kinnisvaraeksperdina tegutseva Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimehe sõnul tõusevad hinnad ka jätkuvalt. Millistes riikides on hinnatõus kõige suurem olnud? Millised on hirmud tuleviku ees? Ja kas tasub oodata „seebimulli“ lõhkemist?