• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohalikud lehed jäävad ellu

    Algselt oli järgmise aasta riigieelarves kojukande dotatsiooniks ette nähtud 15 mln krooni, kuid teede- ja sideministeeriumi ettepanekul kärbiti summat 8 mln kroonini. Eile arutasid seda küsimust nii riigikogu rahanduskomisjon kui ka koalitsiooninõukogu, kes otsustasid kojukande dotatsiooni summa endises suuruses taastada.
    Paljude kohalike lehtede jaoks on dotatsiooni säilimine ellujäämise küsimus. ?Toimetuse kesist rahakotti arvestades oleks ehk pidanud koguni lehe sulgema,? nentis Harjumaa peatoimetaja Ahto Kaljusaar.
    Kaljusaare sõnul poleks hinda enam kuidagi olnud võimalik tõsta. ?Niigi käiakse lehte raamatukogus lugemas või tellitakse mitme pere peale,? lausus ta.
    Sama probleemi tõstis esile ka Virumaa Teataja, Sakala ja Järva Teataja vastutav väljaandja Peep Kala, kelle hinnangul tegi koalitsioon maa elatustaset arvestades mõistliku otsuse. Kala märkis, et lehetellimuste hinna tõus ei mõjuks just mitte reklaamikäibele, vaid ikkagi maainimeste informeeritusele.
    ?Kõik maakonnalehed on püüdnud seni ja püüavad ka edaspidi hinda võimalikult madalal hoida,? lausus Kala. ?Töötame väga väikese kasumimarginaaliga ja meil pole küll kuidagi võimalik dotatsioonide kadumist korvata.?
    Kala poolt väljaantavate lehtede tellimishinnale oleks dotatsiooni poole võrra vähenemine lisanud aastas umbes 60 krooni.
    Praegu ostavad väljaandjad Eesti Postilt kojukandeteenust, iga maatellija kojukande eest tasutakse dotatsioonina firma andmetel 56 senti eksemplari pealt.
    Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul kavatseb valitsus järgmisel aastal riigieelarvet koostades anda ajakirjanduse kojukande dotatsioonisummad omavalitsuste kätte, kellel on maakonnas toimuvast parem pilt. Kuidas ja mille alusel omavalitsused seda raha hakkavad jagama, pole veel selge.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Kõrge maagaasi hind tõi Equinorile rekordilised tulemused
Equinori kolmanda kvartali tulemused ületasid tänu kõrgetele gaasi hindadele ootuseid, kuid aktsia hind hakkas ikkagi kukkuma, vahendab Reuters.
Equinori kolmanda kvartali tulemused ületasid tänu kõrgetele gaasi hindadele ootuseid, kuid aktsia hind hakkas ikkagi kukkuma, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.