Algselt oli järgmise aasta riigieelarves kojukande dotatsiooniks ette nähtud 15 mln krooni, kuid teede- ja sideministeeriumi ettepanekul kärbiti summat 8 mln kroonini. Eile arutasid seda küsimust nii riigikogu rahanduskomisjon kui ka koalitsiooninõukogu, kes otsustasid kojukande dotatsiooni summa endises suuruses taastada.

Paljude kohalike lehtede jaoks on dotatsiooni säilimine ellujäämise küsimus. ?Toimetuse kesist rahakotti arvestades oleks ehk pidanud koguni lehe sulgema,? nentis Harjumaa peatoimetaja Ahto Kaljusaar.

Kaljusaare sõnul poleks hinda enam kuidagi olnud võimalik tõsta. ?Niigi käiakse lehte raamatukogus lugemas või tellitakse mitme pere peale,? lausus ta.

Sama probleemi tõstis esile ka Virumaa Teataja, Sakala ja Järva Teataja vastutav väljaandja Peep Kala, kelle hinnangul tegi koalitsioon maa elatustaset arvestades mõistliku otsuse. Kala märkis, et lehetellimuste hinna tõus ei mõjuks just mitte reklaamikäibele, vaid ikkagi maainimeste informeeritusele.

?Kõik maakonnalehed on püüdnud seni ja püüavad ka edaspidi hinda võimalikult madalal hoida,? lausus Kala. ?Töötame väga väikese kasumimarginaaliga ja meil pole küll kuidagi võimalik dotatsioonide kadumist korvata.?

Kala poolt väljaantavate lehtede tellimishinnale oleks dotatsiooni poole võrra vähenemine lisanud aastas umbes 60 krooni.

Praegu ostavad väljaandjad Eesti Postilt kojukandeteenust, iga maatellija kojukande eest tasutakse dotatsioonina firma andmetel 56 senti eksemplari pealt.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul kavatseb valitsus järgmisel aastal riigieelarvet koostades anda ajakirjanduse kojukande dotatsioonisummad omavalitsuste kätte, kellel on maakonnas toimuvast parem pilt. Kuidas ja mille alusel omavalitsused seda raha hakkavad jagama, pole veel selge.