• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabaduse hinnaks on tahtlikud tapmised

    Tahtlike tapmiste osas on Eesti saavutanud taasiseseisvumise järgselt Euroopa tipptaseme ning püsib ka kogu maailma arvestuses esikümnes, näitab ?Eesti inimarengu aruanne?.

    ?Võib öelda, et kõrge tahtlike tapmiste tase ongi hinnaks vabaduse ja kiire arengu eest,? tõdes tapmisuuringu koostanud Jüri Saar. Võrreldes ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ja Nõukogude ajaga, on just 1990. aastatel olnud tahtlike tapmiste kõrgaeg. ?Nõukogude perioodil oli see näitaja madalaim, keskmiselt vaid 70 tapmist aastas,? ütles Saar.
    Pärast taasiseseisvumist aga tapeti aina rohkem ning rekordini jõuti 1994. aastal, mil ise seda soovimata leidis otsa 365 inimest. 100 000 elaniku kohta teeb see 24,4 tahtlikku tapmist, mis andis Eestile 7. koha maailmas. Eestist kõrgema tasemega olid üksnes kolmanda maailma maad, paar kohta tahapoole jäi aga Venemaa (21,8 tahtlikku tapmist 100 000 elaniku kohta). Läti ja Leedu saavutasid vastavalt 14. ja 15. koha (14,7 ja 14,2).
    ?Sealt alates on toimunud pidev vähenemine, nii et käesoleva aasta esimesel poolel oli tahtlikke tapmisi 10% vähem kui eelmise aasta samal ajal,? ütles Saar. ?Näitaja paraneb, kuid Euroopa taustal on see ikkagi väga kõrge ? madalaks loetakse 3 tahtlikku tapmist 100 000 elaniku kohta, meil oli see 1999. aastal 13,9,? rääkis Saar.
    Kui vaadata tahtlikke tapmisi koos katsetega 100 000 elaniku kohta, siis saavutas Eesti 1996. aastal Euroopa riikide hulgas 3. koha (18,4), eespool olid Venemaa (19,9) ja üllatuslikult Holland (19,0), Kuid kui katsed välja jätta, tõusid Eesti 2. kohale (14,7), Holland aga langes pingerea teise poolde (1,8).
    Saare selgituse kohaselt võimaldab just tahtlike tapmiste hulk võrrelda kuritegevust riigiti. ?Kuritegude üldarv ei anna õiget pilti, sest see sõltub riigi seadusandja tahtest, registreerimise reeglitest ja paljust muust,? ütles Saar. Tahtlike tapmiste osas on mõnevõrra segadust tekitav vaid asjaolu, et osa riike arvestab statistikas hulka ka tapmiskatsed. Ajalooga võrreldes tuleb aga silmas pidada, et näiteks ennesõjaaegses Eestis moodustasid kuni 60% tahtlikest tapmistest abordid, kuna need olid ebaseaduslikud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Kuidas Venemaa Ukrainas tehtu eest maksma panna
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.
Kui USA rahandusminister Janet Yellen kohtub teisipäeval Brüsselis oma kolleegidega, on üheks suureks aruteluteemaks see, kuidas rahastada sõjast räsitud riiki. Kuigi otsene mure on Ukraina lühiajalise rahastamisvajaduse katmine, on ametnikud üha enam mures ka ülesehituse kulude pärast, mis ületavad pool triljonit eurot, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.