Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ADSLi ootamatu buum tekitas Nokiale tarneprobleeme

    ?ADSLi buum tuli täiesti ootamatult,? ütles Nokia Eesti juht Margus Hunt eile. ?Võrreldes sellega, mis prognoositi ADSLile aasta algusest, on Euroopas kasv olnud 340 protsenti, arvasime, et Eestis müüakse aasta lõpuks kõigest 400 ühendust, mistõttu on tekkinud tarneprobleemid. See ei ole ainult Eesti Telefoni või Nokia probleem, see on ülemaailmne probleem.?
    Hundi sõnul oli probleemi tipp oktoobri lõpus-novembri alguses, ADSLi järjekord peaks tema sõnul olema likvideeritud jaanuari lõpuks.
    ASi Eesti Telefon pressiesindaja Anu Vahtra ütles, et praegu on kõige populaarsem ADSL-ühenduse pakett on 590 krooni suuruse kuumaksega ADSL Light. ?ADSL Lighti kliente on 2000, nii valmisehitatuid kui ka järjekorda võetuid,? rääkis Vahtra.
    ?Oktoobris, kui teatasime ADSLi hinna langetamisest, on tulnud korraga väga palju tellimusi,? tõdes Vahtra. ?Me ei osanud prognoosida sellist populaarsust ADSLile ja ei osanud seadmete tarnijalt, Nokialt, nii palju seadmeid küsida. On kliente, kes on oodanud ADSLi rohkem kui kuu aega.?
    ?Võtsin Eesti Telefoni ADSL-internetiühenduse paketi, sest sissehelistamine on väga kalliks läinud,? rääkis mobiilsideoperaatori Q GSM juhatuse esimees Toomas Peek, kes sai endale koju ADSL-püsiühenduse reedel, kaks nädalat pärast tellimise esitamist. ?Kuus oli sissehelistamisminuteid üle 10 000, kuuarve oli üle 3000 krooni, mõttekam oli võtta püsiühendust.?
    ?Tele2 tuleb uute lahendustega välja uuest aastast, aga auk on mu rahakotis juba täna,? vastas Peek küsimusele, miks pole ta võtnud Q GSMi sõsarfirma OÜ Levicom Broadband ehk Tele2 internetiühendust.
    2500kroonise kuumaksega kiiremat, äriklientidele mõeldud ADSL Plusi ühendust kasutab Vahta sõnul umbes 150 klienti ja väga kiiret, kuni 8 megabitti sekundis, paketii ADSL Premiumi kuumaksega 9000 krooni, on Eesti Telefonilt tellitud alla kümne.
    ?ADSLi populaarsusel on kindlasti kolm faktorit,? sõnas seda Eestis esimesena pakkuma hakanud ASi Uninet arendusjuht Taavi Talvik. ?Üks on hind ? ADSL on kättesaadav ka tavainimesele. Teine on side kvaliteet ja kolmas faktor on üldine internetiseerimine, nõudmine ühenduste järele on olemas ? kui on nõudmine, järgneb ka pakkumine.?
    Talviku sõnul on Uninetil hetkel ligi 200 ADSLi ühenduse klienti, kelleks on põhiliselt väiksemad ja keskmised firmad. ?Kui 1999. aasta märtsis ADSLi pakkumisega alustasime, ei osanud mingisuguseid prognoose isegi teha,? rääkis Talvik. ?2001. aastal tahaks juurde saada umbes 1000 uut ADSLi klienti.?
    ?Eesti Telefoni odavam ADSL on Unineti mõjutanud osalt positiivselt ADSLi ja üldse interneti jätkuva populariseerimise poolest ja osalt negatiivselt ? puhtalt interneti tarbimisele suunatud paketid, mis ei võimalda serveri paigaldamist, on ärikasutajate ootusi natuke petnud,? ütles Talvik.
    Eesti ühe suurema telekommunikatsioonifirma Tele2 strateegia planeerimise direktor Peep Põldsamm ütles, et Tele2-l ei ole plaanis hakata ADSL-internetiühendusi pakkuma. ?ADSL on vananenud vaskpaaritehnoloogia, oma vaskpaare meil ei ole ja ei ole mõtet seda ehitama hakata,? rääkis Põldsamm. ?Me pakume interneti püsiühendusi kaabelmodemi kaudu, mis võimaldab mõlemas suunas kiiret ühendust.?
    Kõige odavam Tele2 pakutav interneti püsiühendus on kiirusega 256 kilobitti sekundis pakett Home, millega liitumine maksab 700 krooni ja kuumakse on 650 krooni, mille sees on modemi rent ja Tele2-le kuuluva kaabellevifirma 48 kanaliga Supervisiooni pakett. Põldsammi sõnul kasutab Home?i 160 klienti. ?Neid kodukasutajaid, kes jõuavad iga kuu maksta 650 krooni, on ikka veel suhteliselt vähe,? nentis Põldsamm.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Raadiohitid: kinnisvara- ja ehitusturu elavnemiseks kulub aastaid
Turu elavnemine on ilmselt aastatepikkune lugu, rääkis Merko eksjuht Andres Trink nädala kuulatuimas saates “Kuum tool”. Huviga kuulati ka podcaste, mis keskendusid eri nurkade alt investeerimisele.
Turu elavnemine on ilmselt aastatepikkune lugu, rääkis Merko eksjuht Andres Trink nädala kuulatuimas saates “Kuum tool”. Huviga kuulati ka podcaste, mis keskendusid eri nurkade alt investeerimisele.
Balticconnector läheb uuel nädalal taas tööle
Tegevused Balticconnectori kasutuselevõtuks on edenenud plaanipäraselt ning mere- ja maismaaosa taasühendamise tööd Eestis ja Soomes viidi lõpule edukalt, selgub pressiteatest.
Tegevused Balticconnectori kasutuselevõtuks on edenenud plaanipäraselt ning mere- ja maismaaosa taasühendamise tööd Eestis ja Soomes viidi lõpule edukalt, selgub pressiteatest.