• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • 11.12.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestit hiiglaslikud abirahad ja investeeringud ELis ei oota

Välisinvesteeringute agentuuri direktori Agu Remmelga sõnul tooks euroliitumine Eestile aastas hinnanguliselt 1?3 miljardit krooni toetusi. ?Kuid miinuspoolele võiks kanda Eesti enda kohustused eurokassa ees, mis hinnanguliselt on 1 miljard krooni aastas,? tõdeb Remmelg, lisades kaudsed kulud ELi sotsiaal- ja tööjõupoliitika ning keskkonnanõuete täitmiseks, mis lisaks veel mõned miljardid. Remmelga hinnangul tähendab aga igasugune kulude kasv investeerimisaktiivsuse vähenemist.
Kuna ELiga liitudes on Eestis tehtud kõik olulised erastamisinvesteeringud ja kohaliku turu jagamise eesmärgil tehtud investeeringud, siis võib Remmelga hinnangul loota vaid investeeringuid ekspordile orienteeritud ja kõrgtehnoloogilistesse ettevõtetesse.
?Põhiküsimuseks investeerimisotsuse langetamisel on riigi konkurentsivõime, maine ja inimkapitali tase,? tõdeb Remmelg. ?Oleks ebaõige hõisata, et ELiga liitumine kahe-, kolme- või neljakordistab välisinvesteeringuid. Samuti on aga vale deklareerida, et ELiga liitumine lööb Eesti konkurentsivõime maa alla ja investeeringud vähenevad.?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Euroopa Liitu pääsedes saab Eesti kindlasti osa arengu ühtlustamiseks mõeldud struktuurifondidest. Paraku aga tõdevad kõik asjatundjad, et külluselaegas ei avane uutele liikmetele enam sel määral, nagu ta on avanenud näiteks Soomele ja Rootsile või eriti just Iirimaale.
Üks põhjus, miks naabritega võrreldes kesise arengutasemega Iirimaa soovis Euroopa Liitu astuda, oli lootus saada abi ELi struktuurifondidest.
Lootus täituski: aastatel 1989?1993 sai Iirimaa ELilt finantsabi ligi 65 miljardit krooni ning sealt edasi kuni möödunud aastani üle 100 miljardi krooni. Juba esimene perioodiga tõusis Iiri sisemaine kogutoodang ühe elaniku kohta 66 protsendilt ELi keskmisest kuni 78 protsendini.
Eestit nii suured abisummad ei oota, sest korraga pääseb ELi ilmselt mitu praegust kandidaati, kellest enamik on ilmselt vaesemad kui Iirimaa liitu astudes oli.
Reformid edenevad visalt
Laienemine on tõsine katsumus
Kitsaskohad toit ja tuhamäed

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele