Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestit hiiglaslikud abirahad ja investeeringud ELis ei oota

    Välisinvesteeringute agentuuri direktori Agu Remmelga sõnul tooks euroliitumine Eestile aastas hinnanguliselt 1?3 miljardit krooni toetusi. ?Kuid miinuspoolele võiks kanda Eesti enda kohustused eurokassa ees, mis hinnanguliselt on 1 miljard krooni aastas,? tõdeb Remmelg, lisades kaudsed kulud ELi sotsiaal- ja tööjõupoliitika ning keskkonnanõuete täitmiseks, mis lisaks veel mõned miljardid. Remmelga hinnangul tähendab aga igasugune kulude kasv investeerimisaktiivsuse vähenemist.
    Kuna ELiga liitudes on Eestis tehtud kõik olulised erastamisinvesteeringud ja kohaliku turu jagamise eesmärgil tehtud investeeringud, siis võib Remmelga hinnangul loota vaid investeeringuid ekspordile orienteeritud ja kõrgtehnoloogilistesse ettevõtetesse.
    ?Põhiküsimuseks investeerimisotsuse langetamisel on riigi konkurentsivõime, maine ja inimkapitali tase,? tõdeb Remmelg. ?Oleks ebaõige hõisata, et ELiga liitumine kahe-, kolme- või neljakordistab välisinvesteeringuid. Samuti on aga vale deklareerida, et ELiga liitumine lööb Eesti konkurentsivõime maa alla ja investeeringud vähenevad.?
    Euroopa Liitu pääsedes saab Eesti kindlasti osa arengu ühtlustamiseks mõeldud struktuurifondidest. Paraku aga tõdevad kõik asjatundjad, et külluselaegas ei avane uutele liikmetele enam sel määral, nagu ta on avanenud näiteks Soomele ja Rootsile või eriti just Iirimaale.
    Üks põhjus, miks naabritega võrreldes kesise arengutasemega Iirimaa soovis Euroopa Liitu astuda, oli lootus saada abi ELi struktuurifondidest.
    Lootus täituski: aastatel 1989?1993 sai Iirimaa ELilt finantsabi ligi 65 miljardit krooni ning sealt edasi kuni möödunud aastani üle 100 miljardi krooni. Juba esimene perioodiga tõusis Iiri sisemaine kogutoodang ühe elaniku kohta 66 protsendilt ELi keskmisest kuni 78 protsendini.
    Eestit nii suured abisummad ei oota, sest korraga pääseb ELi ilmselt mitu praegust kandidaati, kellest enamik on ilmselt vaesemad kui Iirimaa liitu astudes oli.
    Reformid edenevad visalt
    Laienemine on tõsine katsumus
    Kitsaskohad toit ja tuhamäed
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kinnisvaraarendaja: Tallinna kesklinn on anomaalne piirkond
Apple’it tabas Hiinas tagasilöök: suured protestid pärsivad iPhone'ide tootmist
Negatiivne laenuotsus kaitseb ka küsijat ennast

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: uus võitja tõukas LHV troonilt
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Ansip Euroopa kiibikriisist: muust maailmast sõltumine on tupiktee
Euroopa Parlamendi liikme Andrus Ansipi hinnangul on Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine hädavajalik.
Euroopa Parlamendi liikme Andrus Ansipi hinnangul on Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine hädavajalik.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Kõik juhtimise artiklid
Ukraina
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Tüli Eesti suurfarmis: ukrainlane lahkus murtud sõrmede ja tühjade taskutega Tööandja hädas ukrainlaste suhtumisega
TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
Ettevõtjate suur kriisiküsitlus: oma töötajaid tuleb kiivamalt hoidma hakata
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Dünaamiliste reklaamidega kliente püüdma
"Digiturunduse praktikumi" saates on külas digilahenduste agentuuri ADMi juht ja digimeedia strateeg Riho Pihelpuu ja digiturunduse strateeg Tuulikki Kuuseorg, kellega arutletakse edukat Toyota Facebooki integreeritud kampaaniat.
"Digiturunduse praktikumi" saates on külas digilahenduste agentuuri ADMi juht ja digimeedia strateeg Riho Pihelpuu ja digiturunduse strateeg Tuulikki Kuuseorg, kellega arutletakse edukat Toyota Facebooki integreeritud kampaaniat.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Audiitorfirmade TOP 2: Eesti majandus väljub kriisist fundamentaalselt palju tugevama, kuid ka oluliselt suurema võlaga
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.