• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miljonid pankroti hüvitiseks

    Suurim pankrotti läinud ettevõte, mille töötajate toetuseks eraldati tänavu juunis ligi 2,5 miljonit krooni, on AS Eesti Buss.
    Eilsel valitsuse istungil eraldati 1,2 miljonit krooni pankrotistunud ehitus- ja järelevalvefirma AS FEER töötajatele. Pankrotihalduri sõnul tõestati Tallinna linnakohtus, et AS FEER oli pidevalt maksujõuetu ning firmal oli vara 26 miljoni ja kohustusi 72 miljoni krooni eest.
    Esialgselt sooviti tagatisfondist firma töötajatele saada ligi 1,3 miljonit krooni, pärast täpsustamist vähenes esialgne summa 116 000 krooni võrra.
    Peale bussi- ja ehitusfirma on sel aastal üle poole miljoni krooni eraldatud veel kaheksale pankrotti läinud firma töötajatele. Samas on tagatisfondi rahaga toetatud firmade nimekirjas neidki, kelle pankrot on riigile maksma läinud vaid mõni tuhat krooni.
    Tagatisfondile esitatud taotluste ehk pankrotti läinud firmade arv, mis tagatisfondist rahaeraldusi saavad, on aasta-aastalt tõusnud.
    Eelmisel aastal ületati riigieelarves ette nähtud maht ligi kahekordselt, eelarvesse planeeritud 30 miljoni krooni asemel maksti välja ligi 59 miljonit krooni.
    Sel aastal on riigieelarves tagatisfondile ette nähtud samuti 30 miljonit krooni, millest on välja makstud kaks kolmandikku ehk 20 miljonit krooni. Menetluses on paarkümmend taotlust, mille seast paistab suure toetussumma potentsiaalse saajana välja masinaehituse ja konstrueerimisega tegelenud AS Rioner Eesti, mille pankrotihaldur on esitanud taotluse 1, 6 miljoni krooni saamiseks.
    Alar Urm rahandusministeeriumi juriidilisest osakonnast ütles, et riigil on firmadelt üsna raske väljamakstud summasid tagasi saada, sest Eesti firmade pankrot tähendab tavaliselt ikkagi seda, et firmalt ei ole enam midagi võtta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Indrek Kasela Enefiti IPOst: kodanikuna takka ei kiida, aga investorina olnuks patt mitte osaleda
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.