Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sangar tahab Läti sõjaväe vormiriidesse panna

    Sangar, mis on Läti kaitsejõudude ohvitseridele õmmelnud päevasärke kolm aastat, loodab saada endale kohustuse riietada kogu Läti kaitsevägi. Järgmise aasta teises pooles korraldab Läti kaitsevägi riigihankekonkursi, millest Sangar võtab kindlasti osa, kinnitas Kallas.
    Kallase sõnul on Läti kaitsejõud võtnud Sangaris valmistatud ohvitseride päevasärkide tehnilised andmed aluseks ning koostanud armee riietusele kvaliteedinõuded. ?Seega etaloniks on võetud Sangari kvaliteetne särk,? rõhutas Kallas.
    ?Kui Sangar saab õiguse riietada kogu Läti kaitsevägi, moodustaks see umbes 5 protsenti meie kogutoodangu mahust,? jättis Kallas täpsustamata, kui palju vormiriietust Läti armee vajab. ?Tootmismahust olulisem on meie jaoks kogemus luua toode koos kliendiga,? lisas Kallas.
    Sõjaväe riietusel on peamisteks nõueteks puhastatavus ja kortsumatus. Näiteks sõjaväelase päevasärk peab tavalisest päevasärgist neli-viis korda rohkem pesusid vastu pidama.
    Oktoobris saatis Sangar Lätti esimese katsepartii sõduri vormiriietuse komplektidega, mis koosnevad välivormist, pükstest, jopedest ja muust. Näidised on valmistatud Itaaliast pärinevast kangast.
    Kuigi Sangari pakkumused ohvitseride päevasärkide riigihankekonkurssidel on olnud alati konkurentidest kõrgema hinnaga, on Läti kaitsevägi ometi eelistanud Sangari kaubamärki. ?Läti kaitsejõudude ohvitserid rõhutasid, et nende kaitsestruktuuridel ei jätku raha odavate, ent ebakvaliteetsete rõivaste ostmiseks,? rääkis Kallas.
    Kallase sõnul on Läti ohvitseridest saanud ka Sangari muude toodete austajad. Kallase andmeil on viis kuud tagasi Riia kesklinnas MOLSKi kaubanduskeskuses avatud Sangari 230 ruutmeetri suuruse firmakaupluse käive kasvanud 2,8 korda. Viiendik ostjaist on ohvitserid, täpsustas Kallas.
    ?Mul on hea meel, et Sangaril läheb hästi ka Lätis,? ütles Eesti kaitsejõudude peastaabi avalike suhete teenistuse ülem Peeter Tali. ?Ka Eesti ohvitseridel on iga päev Sangaris valmistatud päevasärk seljas.?
    Muud vormirõivad on Tali sõnul tellitud erinevatelt firmadelt. ?Võimalikult rohkem on üritatud kasutada kodumaist toodangut,? lisas Tali.
    Sangari eelmise aasta konsolideeritud käive oli 101,2 miljonit krooni ja kasum 2,2 miljonit krooni. Tänavuseks konsolideeritud käibeks oodatakse 106 miljonit krooni ja kasumiks 4,5 miljonit krooni.
    Sangari suurimad koostööpartnerid päevasärkide osas on Rootsi firmad Eaton ja Stenströms.
    Kaks ja pool aastat tagasi ostis Sangar ASi Walthemstorm aktsiad ning omandas sisuliselt Valga endise õmblusvabriku Walko, mis nüüd jätkab ASi Sangar Valga Vabrik nime all.
    Valgas toodetakse pealisrõivaid, millest tuntuim on Rootsi firma Peak Perfomance?i kaubamärk. Selle aasta suvel sai Sangar Valga Vabrik rahvusvaheliselt tunnustatud Goretexi tehnoloogia litsentsi, mis lubab ettevõttel kasutada eriliselt töödeldud kangaid.
    Sangari suuromanikule OÜ-le Alfred Seif kuulub 49,8, ASile Suprema Securities 15 aktsiatest. Ülejäänud aktsiate omanikud on ligi 300 Sangari endist või praegust töötajat. OÜ Alfred Seif ainuomanik on Sangari omaaegne juht Jüri Kraft.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tuleval aastal jääb vabasse jagamisse vähem elamislube töötamiseks
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.

Olulisemad lood

Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.