- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõrgeim tunnustus firmale ? tarbija on rahul
Eestlane eelistab eestimaist leiba, piima, liha ja vorsti ning ta on rahul kodumaiste kaupade valiku ning nende kvaliteediga kauplustes, kinnitab Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) neli aastat järjest läbiviidud eestimaalaste toidukauba ostueelistuse uuring. Mis võikski ettevõtjaile olla parim hinnang kui tarbija rahulolu.
Eestimaine toodang on teinud läbi märgatava arengu Eesti turu konkurentsile avamise tõttu, samuti tänu 1997/98. aasta kriisi järgsele idaturu ärakukkumisele ja jätkuvale välisinvesteeringute sissevoolule . Eesti kaup on hakanud turult tõrjuma importtoodangut ja kinnitab kanda väljaspool Eestit.
Kodumaiste ja importkaupade osakaalu Eesti kaupluste käibes on EKI uurinud alates 1994. a. Seitsme aastaga on kodumaiste kaupade valik uuritud 24 kaubagrupi osas suurenenud 21 puhul. Kõige suurema hüppe tegi jäätis. 1994 oli kauplustes kolme sorti Eesti jäätist, praegu 49 ning rahalises käibes on kodumaise jäätise osakaal tõusnud 86%ni. Niisamuti on jogurtiga ? 1994 oli müügil keskmiselt kaht sorti kodumaist jogurtit, nüüd 34.
EKI uuringud kinnitavad, et eksisid Eesti piima- ja lihatöötlejad ning põllumajandustootjad ? mäletatavasti väitsid nad, et Eesti siseturgu tuleb kaitsta odava importtoodangu eest, muidu sureb kohalik toiduainetööstus sootuks välja. Vastupidi, konkurents, ka omavaheline võistlus, sundis siinseid töötlejaid-tootjaid efektiivsemalt tööle ning just tugevas konkurentsis on siinsed tööstused toonud kaupluselettidele kümneid ja kümneid uusi oma tooteid. Ja paljud neist on nüüd hakanud importtooteid turult tõrjuma. Kauplused on vähendanud importkaupade valikut, jättes alles vaid hästituntud ja siinsel turul oma koha võitnud välismaised kaubamärgid.
Vene turu ärakukkumine oli ränk katsumus eriti Eesti põllumajandustootjaile ja toiduainetööstusele. Samas sundis see ettevõtjaid kiirelt tegutsema ? otsima uusi turge läänes. See eeldas suuremat rõhuasetust tootearendusele, toodete kvaliteedi tunduvat parandamist ning see omakorda uue tehnoloogia ja uute seadmete kasutuselevõttu. Kiiremini võtsid jalad alla ettevõtted, kes said rahasüsti väljastpoolt Eestit.
Eesti ekspordi rekordiline suurenemine mullu näitab, et lisaks toiduainetööstusele on kogu Eesti ettevõtlus hästi hakkama saanud. Veel enam, Eesti kaupa on hakanud omamaise asemel eelistama ka tarbijad väljaspool Eestit. Nimetagem Viisnurka, kellest on saanud maailma suurim murdmaasuusatootja, või Tartu Ilves-Extrat. Tema mäesuusatamis- ja vaba aja rõivad edestasid Soome spordirõivamüüjate küsitluses Nike?i, Adidase ja Karhu tooteid.
Kriisi järel läks suur osa ettevõtteid madala hinnaga välismaiste ettevõtjate kätte. Tõik, mis Eesti Ekspressi väljaandja Hans H. Luige eriti kurvastama on pannud, võib tekitada küsimuse, kuivõrd õigustatud on rääkida Eesti kaubast. Äripäeva detsembribaromeeter näitas, et küsitluses osalenud suuremaist ettevõtteist pooled on Eesti kapitali käes, kaup aga igal juhul siin toodetud.
Eestlane eelistab eestimaist, järelikult on paljudel ettevõtetel koduturul kindel koht kätte võidetud. Kindla seljatagusega on lihtsam välisturulgi kanda kinnitada.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele