17.01.01, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Stabiliseerimisreserv täienes eelmisel aastal 258 miljoni krooniga

ÄP fototoimetus

?Detsembri lõpu seisuga oli sinna erastamisest laekunud 226 miljonit krooni ning realiseerunud intresse oli saadud 31,7 miljonit,? ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen. Eestis teeniti intressidena 1,764 miljonit ning Deutsche Banki intress andis 30 miljonit. 2000. aasta lõppsaldoks oli 1 074 703 468,72 krooni. ?Aasta lõpuks olime saavutanud tootluse 4,97%, jõudes sellega väga lähedale oma sihile, mis oli 5%,? lisas Mathiesen.

Miljardist 20% on paigutatud Eesti krooni instrumentidesse, ülejäänu on investeeritud välismaal, kasutades keskvalitsuste ja korralike emitentide võlakirju, täpsustas Mathiesen.

Stabiliseerimisreservi vahendite investeerimisel ranged piirangud. ?Näiteks saame me kasutada neid emitente, mil on vähemalt Moody?se A3 reiting,? ütles ta. ?Kui pattu tunnistada, siis nii-öelda korraliku investeerimisega hakkasime me tegutsema alles suvest,? lisas Mathiesen. Ta avaldas lootust, et eeloleval stabiliseerimisreservi nõukogu koosolekul kinnitatakse korrektne rahapaigutamise poliitika, kus oleks üksikasjalikult sätestatud instrumendid, millesse saab investeerida.

Artikkel jätkub pärast reklaami

?Seetõttu pole proportsioonid olnud seni päris korrektsed või sellised, nagu tahaksime. Täna on aga kuskil 35% meie vahenditest paigutatud võlakirjadesse ? need on näiteks Soome ja Belgia keskvalitsuste võlakirjad, aasta lõpus sai aga läbi Hollandi valitsuse võlakirja tähtaeg. On ka Merita, Swedbanki ja EBRD võlakirju ning oleme teinud pöördreposid Saksa keskvalitsuse võlakirjade peale,? ütles Mathiesen. ?Osaliselt oleme väiksemaid summasid hoidnud veel deposiitides nii Meritas, Ühis- kui Hansapangas,? lisas ta.

Näiteks möödunud aasta septembri seisuga oli suurima tootlusega ? 5,8% ? Swedbanki ligi 12,5 miljoni kroonine võlakiri. Madalaima, 3,3protsendilise tootluse andis aga ligi 3,7 miljoni kroonine deposiit Ühispangas.

1997. aastal loodud stabiliseerimisreservi raha on kasutatud vastavalt riigikogu otsusele 1998. aastal Maapanga krahhi ajal, mil pankroti katteks maksti välja 256 miljonit krooni.

1999. aastal kulutati reservist 9,87 miljonit, samas aga kanti eelmise aasta algul 1999. aasta eelarvetulude ülekaalu arvel stabiliseerimisreservi 357,44 miljonit krooni.

Teise samba tegijad lähevad stabiliseerimisvaru kallale

Autor: ÄP

ÄP fototoimetus

Seotud lood

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

30.06.25, 13:00

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Juhtkiri

02.07.25, 15:52

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Arvamused

02.07.25, 15:43

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Börsiuudised

02.07.25, 15:32

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Saated

02.07.25, 14:22

Eestit võib varsti tabada sotsiaalmeedia spetsialistide üleküllus

Saated

02.07.25, 14:17

Ajakirjanik: Tallinna linnavõim laguneb, aga mitte enne laulupidu

Uudised

02.07.25, 14:13

Eraandmed ja andmepõhine aruandlus. “Suur osa ettevõtteid ei kasuta andmete potentsiaali”

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Ukrainas äri ajada on lihtsalt võimatu, ütles Urmas Sõõrumaa, kellel oli kunagi Ukrainas turvafirma.

Hillar Teder Ukraina sanktsioonidest: Eesti ei kaitse oma ettevõtet välismaal

Erakonna Isamaa nimekirja kuuluv abilinnapea Kristjan Järvan (vasakul) ja sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski.

Tallinna valitsejad võtsid tehtut kokku ja heitsid varju Sõõrumaale

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Seakatkuga pihta saanud farmi juht: suurim oht tuleb Lätist

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 17 t
Toimumiskoht:
Tallinn