- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,94%40 108,65
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELi kasu Eestile
Euroopa Komisjoni septembris valminud uuringus on vaetud ELiga liitumisest tulenevat majanduslikku mõju nii kandidaatriikidele kui ka ELi liikmesriikidele. Uurimuses on hinnatud liitumise mõju majanduskasvule ning arvestatud täiendavatest investeeringutest, otsestest finantssüstidest, struktuurireformidest ning majanduse struktuurimuutustest tulenevat täiendavat majanduskasvu.
Optimistliku stsenaariumi kohaselt ulatuks täiendav majanduskasv kandidaatriikides 2000.?2009. a 5%ni, liitumisejärgselt 2005?2009 võiks SKT kasv ulatuda 6%ni. Riigid, mis viivad järjekindlalt läbi struktuurireforme, võivad saavutada keskmisest kõrgema kasvu.
Positiivset majanduslikku mõju ELi riikide majandusele on hinnatud märksa tagasihoidlikumaks (erinevalt 22.01. Äripäevas ilmunud Uno Silbergi artiklis viidatust).
Kuigi tulevaste liikmete majanduskasvust tulenevalt võiks prognoosida liikmesriikide suurenevaid tulusid ekspordist, toob see kaasa kõrgemad reaalintressi määrad ning lõpptulemusena hinnatakse mõju SKT kasvule 0-ga. Vaid riikide puhul, kus kaubavahetuse osatähtsus tulevaste liikmetega on suurem, on hinnatud mõju positiivsena (nt Saksamaal +0,03%).
Arvestades ka migratsiooni jm. tegureid, on esialgse prognoosina arvestatud maksimaalseks positiivseks majanduslikuks mõjuks ELi riikidele +0,8% SKTst.
Erinevalt ELi riikidest on Eesti liitumisel ja ka juba liitumise eelselt olnud tuntav positiivne mõju meie ekspordi arengule ja tulenevalt selle suurest osatähtsusest SKTs ka majanduskasvule. Liitudes laieneb turg eelkõige põllumajandustoodete osas, kus see pole senini veel täielikult avanenud. Täiendavat ekspordikasvu tööstustoodete osas võib oodata eelkõige sektorites, kus Eesti suudab siseneda ELi sisesesse tööjaotusesse. Üks selline sektor on elektroonika. Lõviosa meie eelmise aasta ekspordikasvust tuli just elektroonikatööstuse arvelt ? kaupade põhieksport kasvas 52%, elektroonikatoodete eksport ligi 2,5 korda.
Juhul, kui õnnestub Eestisse meelitada BMW autotehas, siis võib ka see sektor muutuda uueks ekspordi kasvulavaks.
Tulenevalt meie turu väiksusest ja avatud majandusest on Eesti puhul täheldatav väga tihe seos ekspordi ning välisinvesteeringute vahel. Üks kaalukam argument viimaste aastate Eestisse tulnud välisinvesteeringute puhul on meie staatus ELi liitumisläbirääkimiste esimeses laines. Välisinvesteeringute kogumaht neisse riikidesse, mis koos Eestiga alustasid liitumiskõnelusi esimeses ringis, moodustas välisinvesteeringutest kõigisse kandidaatriikidesse 1999. a lõpuks 82% .
See, et Eesti on valitud BMW uue autotehase üheks võimalikuks asukohaks, pole juhuslik. Otsustav on EL turu lähedus ja Eesti liitumine EL siseturuga lähitulevikus.
Tulu ELi struktuurivahenditest võib prognoosida kuni 4%-le SKPst alates liitumisest ning neid vahendeid kasutatakse ettevõtluse, infrastruktuuri ja sotsiaalse arengu (nt tööjõu koolitusele) projektide ja meetmete finantseerimiseks.
Arusaamatul põhjusel on Uno Silberg projektide Eesti-poolse kaasfinantseerimise osa (ca 30%) arvestanud kulude alla. Neid projekte ei teostata ju ELi heaks, vaid Eesti arenguks ning lõpptulemusena kasvab ka Eesti elatustase. Eelarveline koormus on tänu ELi osale lihtsalt 70% väiksem, kui ta oleks muidu. Juba praegu saame kasutada eelstruktuurivahendeid, mille maht ulatub 1,2%ni SKTst.
Hetkel kuum
Liitumise kuluks ei saa arvestada tegevusi, mida tuleks teha nii või teisiti ning on seotud nt kaupade ohutusega tarbijatele ja hügieeniga. EL nõuded ei tule kellegi omakasust, vaid peavad silmas tarbija huve.
Mitmed kulud on Uno Silbergi poolt üle paisutatud. Nt tollimaksu trahv, mis on hüpoteetiline, sest eeldab, et keegi meie kaubanduspartneritest, kes meie ELi astumisest kahju kannatab, selle välja nõuaks. Tulemus selguks läbirääkimistel, st summa on laest võetud.
Ka investeeringud eri valdkondade vastavusse viimiseks EL nõuetega on Silberg üle hinnanud. Toiduainetetööstuse moderniseerimise summat on suurendanud 4 korda, keskkonnainvesteeringuteks kulub ca 10 mld (vahe 2 korda).
Ei tahaks Eestimaa inimesi ehmatada ka tohutu toidukaupade hinna tõusuga. Kuni kahekordne hinnatõus puudutab väikest hulka toidukaupu (veiseliha, mõned puu- ja köögiviljad). Suure hulga toidukaupade (piim, piimatooted, leib, makaronid) hinnatase on juba jõudnud EL tasemele või jääb sellest alla vaid 10-15%, seega ühtlustub juba liitumise eelselt. Nt 3,5% piima jaehind Saksamaal 2000. a novembris oli 8,56 krooni, Eestis 8,5 krooni.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele