ELi kasu Eestile

Kuigi tulevaste liikmete majanduskasvust tulenevalt võiks prognoosida liikmesriikide suurenevaid tulusid ekspordist, toob see kaasa kõrgemad reaalintressi määrad ning lõpptulemusena hinnatakse mõju SKT kasvule 0-ga. Vaid riikide puhul, kus kaubavahetuse osatähtsus tulevaste liikmetega on suurem, on hinnatud mõju positiivsena (nt Saksamaal +0,03%).

Arvestades ka migratsiooni jm. tegureid, on esialgse prognoosina arvestatud maksimaalseks positiivseks majanduslikuks mõjuks ELi riikidele +0,8% SKTst.

Erinevalt ELi riikidest on Eesti liitumisel ja ka juba liitumise eelselt olnud tuntav positiivne mõju meie ekspordi arengule ja tulenevalt selle suurest osatähtsusest SKTs ka majanduskasvule. Liitudes laieneb turg eelkõige põllumajandustoodete osas, kus see pole senini veel täielikult avanenud. Täiendavat ekspordikasvu tööstustoodete osas võib oodata eelkõige sektorites, kus Eesti suudab siseneda ELi sisesesse tööjaotusesse. Üks selline sektor on elektroonika. Lõviosa meie eelmise aasta ekspordikasvust tuli just elektroonikatööstuse arvelt ? kaupade põhieksport kasvas 52%, elektroonikatoodete eksport ligi 2,5 korda.

Juhul, kui õnnestub Eestisse meelitada BMW autotehas, siis võib ka see sektor muutuda uueks ekspordi kasvulavaks.

Tulenevalt meie turu väiksusest ja avatud majandusest on Eesti puhul täheldatav väga tihe seos ekspordi ning välisinvesteeringute vahel. Üks kaalukam argument viimaste aastate Eestisse tulnud välisinvesteeringute puhul on meie staatus ELi liitumisläbirääkimiste esimeses laines. Välisinvesteeringute kogumaht neisse riikidesse, mis koos Eestiga alustasid liitumiskõnelusi esimeses ringis, moodustas välisinvesteeringutest kõigisse kandidaatriikidesse 1999. a lõpuks 82% .

See, et Eesti on valitud BMW uue autotehase üheks võimalikuks asukohaks, pole juhuslik. Otsustav on EL turu lähedus ja Eesti liitumine EL siseturuga lähitulevikus.

Tulu ELi struktuurivahenditest võib prognoosida kuni 4%-le SKPst alates liitumisest ning neid vahendeid kasutatakse ettevõtluse, infrastruktuuri ja sotsiaalse arengu (nt tööjõu koolitusele) projektide ja meetmete finantseerimiseks.

Arusaamatul põhjusel on Uno Silberg projektide Eesti-poolse kaasfinantseerimise osa (ca 30%) arvestanud kulude alla. Neid projekte ei teostata ju ELi heaks, vaid Eesti arenguks ning lõpptulemusena kasvab ka Eesti elatustase. Eelarveline koormus on tänu ELi osale lihtsalt 70% väiksem, kui ta oleks muidu. Juba praegu saame kasutada eelstruktuurivahendeid, mille maht ulatub 1,2%ni SKTst.