Erakindlustus päästaks lonkava tervishoiusüsteemi

Kuid Roosimägi rõhutas, et eraravikindlustuse kõrvale peab ikkagi jääma riiklik süsteem. ?Kui tahame, et riik hoolitseks ka laste ja vanurite eest, siis mingisugune solidaarsuskindlustuse osa peab kindlasti olema,? rääkis Roosimägi.

Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp tunnistas, et praegune olukord pakub mõtlemisainet. ?Täna pean ma hambaravi ning osaliselt retseptiravimite eest ise tasuma, plaanilistel operatsioonidel pääseb kiiresti ?lauale?, kui ise arve kinni maksan. Siit tekib tõesti mõte, kas ei saaks kuidagi vabatahtliku haiguskindlustusega ennast paremini kindlustada,? mõtiskles Potisepp.

?Samas tuleb endale aru anda, et haiguskindlustus ei ole odav. Saades seltsilt teada kuumakse, hakkaksin hoolega kaaluma, kas maksta kindlustust või sama raha tagavaraks koguda,? lisas Potisepp. Tema hinnangul ei jätkuks lihtsalt tagavaraks kogutud rahast kallite operatsioonide kinnimaksmiseks. ?Siit viib vägisi mõte selleni, et esimeses etapis võiks täiendavalt kindlustada vaid piiritletud juhtumeid ? ravi kõrge maksumus, keskmine ja harvem esinemissagedus,? ütles ta.

Tõniste rahandusministeeriumist on arvamusel, et eraravikindlustuse käivitamiseks oleks vaja inimesi selleks mingil moel sundida. ?Praegu paistab aga probleem olevat ka selles, et kindlustusseltsid ise ei ole väga valmis ravikindlustust üle võtma, peljates seda oskuste puudumise pärast,? tõdes Tõniste.

Potisepp ei näe kindlustusfirmade poolel siiski suuri probleeme. ?Arvan, et kindlustusfirmad on huvitatud. Eesti kindlustusseltsidel on vastava toote pakkumise kogemus väike, kuid selle probleemi saab lahendada omanike toel.?

Potisepa hinnangul ei tohiks erahaiguskindlustusega tegelemine kindlustusseltsidele liialt riskantne olla. ?Kui kindlustatavad juhtumid ja hüvitiste ulatused on selgelt piiritletud, saab tariifi kalkuleerida küll, seega ka riske kontrolli all hoida,? uskus ta.

Roosimägi on veendunud, et kui riik suudab luua mehhanismi, on kindlustusfirmad kindlasti valmis turule tulema.

Peamist plussi vabatahtliku ravikindlustuse tekkimises näeb Potisepp selles, et kindlustajate ja raviasutuste vaheline vaba konkurents peaks suunama kogu süsteemi arengut efektiivsuse suunas. Sama meelt on ka Fertilitase juht. ?Kui mingit tasakaalustavat mehhanismi ei tule, jääb turule mingi arv riiklikus arengukavas ette nähtud haiglaid ja teised elavad niivõrd, kuivõrd patsiendid ei ole esimestega rahul ? võrdseid majanduslikke tingimusi ei ole, uutel turule tulijatel on raske, kui mitte võimatu,? ütles Roosimägi.