• OMX Baltic0,05%320,11
  • OMX Riga0,69%977,19
  • OMX Tallinn−0,02%2 232,53
  • OMX Vilnius0,34%1 512,14
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,88%10 590,53
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,61
  • OMX Baltic0,05%320,11
  • OMX Riga0,69%977,19
  • OMX Tallinn−0,02%2 232,53
  • OMX Vilnius0,34%1 512,14
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,88%10 590,53
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,61
ELi reostuse vältimise ja kontrolli direktiivil põhineva seaduseelnõu ellurakendamine tähendab suurtootjate jaoks seda, et nad peavad rangelt kontrollima kogu tootmisprotsessi alates tooraine hulga optimeerimisest, lõpetades heitmetega vette, õhku ja maapinnale. Tähelepanu tuleb pöörata ka heitsoojuse, müra ja vibratsiooni vähendamisele ja õnnetusjuhtumite ennetamisele.
Kõigi Eestis paiknevate ettevõtete, sh Eesti elektrijaamade, Viru Keemia Grupi, Silmeti jt tehnoloogia uuendamine nõuaks hinnanguliselt kokku kuni 20 miljardit krooni, millest suurem osa tuleb välja panna omanikel. Näiteks Eesti Energial on kavas elektrijaamade tootmisse aastatel 2000?2007 investeerida viis miljardit krooni.
Keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna peaspetsialist Jüri Truusa sõnul tegeldakse seni enamikus ettevõtetes selle heitmega, mis toru otsast välja tuleb, selle asemel et kogu tootmist korraldada nii, et heitmed oleks minimaalsed.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele