Tax-free ei ole imeravim Eesti turismitööstusele

Seda, kui palju inimesi maksuvaba kaubanduse kadumisel kallineva laevapileti tõttu Eestisse tulemata jääks, on suhteliselt keeruline uurida. Põhjus on lihtne ? otsust teatud sihtkohta reisida mõjutab mitte üks, vaid viis komponenti:

sihtkoha vaatamisväärsusedteenuste ja infrastruktuuri tasesihtkoha tuntus ja mainetranspordiühenduse hind ja mugavuskogu reisi maksumus.

Eestis tehtud kulutustest saavad kõige suurema osa, umbes 40 protsenti, kaubandusettevõtted, reisifirmade kaudu laekub sellest vaid 7 protsenti.

Välismaalastest 2,1 miljonit ehk 63 protsenti saabus Tallinna sadama kaudu liinilaevadega. Liites sellele juurde välismaale reisivad Eesti elanikud ning arvestades seda, et iga saabuja ka lahkub sadama kaudu, jõuamegi laevafirmade poolt ajakirjanduses tavaliselt avaldatava 6 miljoni reisijani.

Soomest saabus eelmisel aastal 1,9 miljonit inimest. Eesti Panga ja Turismiameti (sellest aastast EAS Turismiagentuur) väliskülastajate küsitlusele vastas mullu suvel 19 protsenti soomlastest, et nende peamine eesmärk on ostmine, 61 protsenti nimetas oma reisi puhkusereisiks.

Viimastel aastatel on ostureiside osakaal soomlaste saabumistes järk-järgult vähenenud, asendudes puhkusereisidega. Tegelikult on ühel reisil, eriti nn vabaajareisil, tihti mitu motiivi. Seda näitavad ka soome puhkereisijate motivatsioonitegurid: 30 protsenti neist nimetas üheks Eestisse reisimist mõjutanud teguriks madalat hinnataset, 14 protsenti aga soodsaid ostuvõimalusi Eestis või laevadel.

Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kahe riigi hinnaerinevuste vähenemise tõttu muutub järjest väiksemaks Eestisse kaubareisile tuleku tasuvus. Samas on paljud teenused (restoranid, iluteenused jm) Soome hinnatasemest tunduvalt odavamad ja seetõttu tullakse siia lühipuhkusele lõõgastuma, keskkonda vahetama ning tarbima kaupa ja teenuseid.

Suurele osale soomlastest on Eestisse reisimine muutunud harjumuseks. 71 protsenti küsitlusele vastanud soomlastest oli siin varem vähemalt kolm korda käinud, seejuures kolmandik oli käinud üle kümne korra).

Olulist rolli mängib ka see, et siin saab hakkama soome keelega. Samuti on paljudele soomlastele tähtsaks reisimise motiiviks laevasõit iseenesest kui vaba aja veetmise moodus.

Riigi seisukohalt on turismi arendamise põhieesmärk majanduslik ? mitte siia saabunute suur arv, vaid nende võimalikult pikk viibimine Eestis (ehk eelkõige ühepäevareiside asendumine mitmepäevastega) ja võimalikult suured kulutused Eestis.

Ööbimisega külastajate osatähtsus saabunute hulgas on viimastel aastatel vähehaaval suurenenud. 2000. aastal moodustasid nad vaid kolmandiku külastajatest, nende kulutused andsid aga kolmveerandi Eesti turismitulust. Eesti turismitulu on viimasel kolmel aastal suurenenud ainult tänu mitmepäevareisijatele.

Riigi majandust ja ettevõtlust toetab üleminekuperiood siis, kui seda kasutatakse ümberorienteerumiseks uutele külastajate gruppidele. Vastasel korral me lihtsalt lükkame tax-free kadumise negatiivset mõju mõne aasta võrra edasi.

Kuna Eesti hinnatase vältimatult tõuseb, tuleb turistide ligimeelitamiseks oluliselt rohkem vaeva näha ja toetada turismiettevõtjate tegevust Eesti tutvustamisel turismimaana märkimisväärsete riiklike investeeringutega.

Üheksa korda mõõda, üks kord...

Eesti riik peaks taotlema Euroopa Liidult üleminekuperioodi tax-free kaubandusele