• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Analüütikud peavad tõenäolisemaks Ühispanga müüki hinnaga 3 miljardit krooni. Trigon Capitali peaanalüütik Toomas Reisenbuk peab Ühispanga likvideerimist sama hästi kui võimatuks. ?Oh ei, ei. Likvideerimise tõenäosus oleks 0,1%,? märkis Reisenbuk.
Suprema peaanalüütik Veikko Maripuu ei uskunud samuti Ühispanga kadumist. ?Mis puudutab omanikke, siis tõesti, ühe võimalusena võib niisugune asi kõne alla tulla, kuid tihti on küsimus, et päris niisama lihtsalt omanike soovil sellist otsust teha ei saagi,? märkis Maripuu.
Kuigi Stockholmis ega ilmselt mujalgi pole veel ametlikult langetatud ühtki otsust Balti piirkonna ning Hansapanga ja Ühispanga tuleviku osas, on Eesti Pank välistanud ühendatud suurpanga loomise. Seega tuleb üks pankadest müüa, tõenäolisemalt Ühispank.
Igal juhul on Hansapanga müügipotentsiaal palju kõrgem kui Ühispangal, mille hinna välja nuputamine on keerukam, kuna see pank pole kuigi avalik. Maripuu hinnangul ei taheta põhimõtteliselt ilmselt saada madalamat hinda kui oli ostupakkumine väikeaktsionäridele sügisel. Seega on suurusjärguks 2,5?3 miljardit krooni. ?Kipun arvama, et Ühispanga hind oleks madalam kui see, mida maksis SEB viimati, 38 krooni aktsia. Ma paneks paarkümmend protsenti allapoole,? ütles Reisenbuk.
Efektiivsusnäitajaid võrreldes pole Ühispank ühegi näitaja osas Hansapangast parem. ?Varem oli Ühispank parem riigi raha deponeerija, kuid ma arvan, et selles ei olnud midagi tegemist panganduslike oskustega, vaid isiklike oskuste ja omadustega,? märkis Maripuu.
Pigem on mõne efektiivsusnäitaja osas Ühispanga seis suisa katastroofiline. ?Katastroofiliselt halb on Ühispangal omakapitali tootlikkus. Pank pole omanikele kasumit toonudki, raha põletamine tähendab ikka seda, et juhtkond on tegutsenud väga nõrgalt,? ütles Maripuu.
Reisenbuki sõnul on tõesti katastroofiliselt suured olnud Ühispanga riskikulud ehk provisjonid. ?Riskijuhtimine on pankade kõige olulisem aspekt ja kui sellega hästi hakkama ei saada, siis tegelikult ei olegi seal midagi eriti,? rääkis ta.
Ühispank ise muidugi räägib, et eelmisel aastal oli tegemist järjekordse restruktureerimisega, mis peaks olema juba järjekorras kolmas. ?Varsti saab majandustsükkel juba läbi ja ma ei saa tõsiselt võtta, et restruktureerimine nüüd siis möödas on. Kui 1998. aastal suurest kahjumist teatati, räägiti niisamuti,? meenutas Reisenbuk.
Seega on probleemid Ühispangal kusagil mujal kui selles, et lihtsalt teatud varadega on probleeme. Hansapank lõpetas samuti 1998. aasta kahjumiga, aga suutis pärast seda kenasti käima minna, on väga kõrge kasumlikkusega ja efektiivne pank. Majanduse tsüklilisusega pole Ühispanga tulemused samuti põhjendatavad.
?Ilmselgelt oleks ostuhind suuresti sõltuvuses varade kvaliteedist, rohkem kui möödunud kahe perioodi kasumiaruannetest või millestki muust,? rõhutas Reisenbuk.
Loomulikult ostetakse Ühispanga puhul peamisel turuosa. Sellest sõltub aga eelkõige ostja huvi, mitte makstav hind. Maripuu sõnul arvestavad võimalikud ostjad umbes viie aastaga, mille järel on võimalik ostu pealt ka midagi teenida.
?See on kindlasti pikem protsess, kuna ükski ostja poleks huvitatud ainult Eesti turust. Struktuuri osas võib kuluda 5?10 aastat, enne kui saame rääkida efektiivselt toimivast organismist,? ennustas Maripuu.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele