Logistikateenuste sisseostmine aitab ettevõttel kasumit teenida

Logistikateenuste sisseostmise levinumateks kasutusaladeks on rahvusvaheline transport, ladustamine ja siseriiklikud veod. Logistiliste teenuste sisseostmise eesmärk on juhtida ettevõttest välja kõik kõrvaltegevused ja funktsioonid, mis ei ole ettevõtte peamised kasumit tootvad tegevused.

Firma juhtide põhiülesanne on luua kõik tingimused äritegevuse kontsentreerumiseks põhitegevusele ehk üldise konkurentsivõime ja kasumlikkuse tõstmisele. Igas ärivaldkonnas peavad ettevõtted arvestama, et turuosalised, kellel on mingi tegevuse suurte mahtude olemasolul arendatud välja madalama omahinnaga ning kõrgema kvaliteeditasemega kindel toode või teenus, on konkurentsis läbilöögivõimelisemad.

Logistikateenuste sisseostmisel on ettevõttes laiem kandepind, kui vaadeldakse kogu tarneahelat, sest logistilistele tegevustele lisanduvad veel hange, allhange, hooldus ja erinevad lisaväärtusteenused.

Teenuste sisseostmisega ei pea alati kaasnema logistiliste tegevuste siirdumine ?teisale?. Teenusepakkuja võib osutada erinevaid teenuseid ka näiteks kliendi ruumides ning kliendi masinaid, seadmeid ja inventari kasutades. Alternatiivina logistikavaldkonna partnersuhetes saab kasutada:

teenusepakkuja töötajaid;teenusepakkuja masinaid ja seadmeid;teenusepakkuja ruume;teenusepakkuja materjale ja abivahendeid;teenusepakkuja erioskusi ja teadmisi (know-how).

Koostöö alguses võib esineda kõrvalekaldeid, kuna ei suudeta ette näha kõiki probleeme. Arusaamatusi võib tekkida näiteks pakke- ja tooteühikute ning arvete ja kauba saatedokumentide käsitlemisel. Probleemid võivad olla põhjustatud:

?võrgustatud? tegevuste juhtimisest ja ettevõtete andmetöötlussüsteemide ühildamatusest või ebapiisavast koostoimimisest;teenuse pakkuja ebaprofessionaalsusest kliendi tegevuste, vajaduste, tegutsemistraditsioonide ning probleemide hindamisel;ebaselgest vastutuse jagamisest kahjujuhtumite korral;riskide võtmisest investeeringute tegemisel ja ärikeskkonna prognoosimisel.

Tulemuslik koostöö algab tegevuste detailse kavandamisega. Esmalt peab koostööd planeeriv ettevõte selgelt ja üksikasjalikult määratlema oma logistilised vajadused ja tegevused, et teenuse pakkuja teaks täpselt, milliste kohustustega ta end seob. Hästi läbi mõeldud ettevalmistusel on otsustav tähtsus nii teenuse kvaliteedi kui ka hinnakujunduse seisukohalt.

Teenuse sisseostmisega võetavaid riske saab ettevõte vähendada näiteks omainvesteeringute ja materjalihangetega, kusjuures tööd toimuvad teenusepakkuja vastutusel. Potentsiaalse partneri kartuseks on tihti, et ettevõte satub teenusepakkujast ülemäärasesse sõltuvusse. Sõltuvus on siiski vastastikune ja mõlemapoolne vastutus seda suurem, mida mahukam on üleantav töö.

Esimeses etapis analüüsib koostööpartneri otsija potentsiaalseid teenuseosutajaid üldmajanduslike kriteeriumide alusel. Tavapäraselt on selleks teenuse hind ja kvaliteet, firma usaldusväärsus ning krediteerimisvõime. Lisaks tuleks andmete kogumisel tulevase teenusepakkuja kohta uurida:

kui lai on pakutavate teenuste skaala, kas see katab firma vajadusi või on neid ületav;kas ollakse valmis otsima uusi lahendusi kulude vähendamiseks koostöö jätkumise huvides;kas partner tegeleb süstemaatiliselt tegevuste ja protsesside arendamisega;kas tulevase partneri sisemine tööjaotus võimaldab kliendi nõudmisi täita;kas teenusepakkuja suudab toime tulla muutuvate ja suurte koormustega, kas tal on selleks piisavalt tehnilisi ja inimressursse;kas partner kasutab omakorda alltöövõtjaid, kui jah, siis milliseid.

Koostöö algfaasis on eriti tähtis, et fikseeritakse täpsed koostöömudelid ning logistiliste toimingute juhtimiseks ja jälgimiseks juurutatakse ühtsed tulemuslikkuse mõõtmise meetodid. Lepingu sõlmimisel on kasulik orienteeruda pikaaegsele koostööle ja paindlikele lahendustele ning pöörata tähelepanu hinnakujunduse adekvaatsusele. Vedaja või ekspedeerijaga koostöö lõpetamine on märgatavalt hõlpsam kui allhankija või laohotelli vahetamine. Seega võib koostöö vedaja või ekspedeerijaga olla tunduvalt lühiajalisem, sest nende vahetamine ei too ettevõttele kaasa suuri ümberkorraldusi ega kulusid.

Tegutsemine võrgustikulaadses ärikeskkonnas eeldab kõrgkvaliteetseid ja sujuvaid materjalivoogusid. Materjalivoogude administreerimise kulude kärpimiseks väldivad kaasaegsete IT-lahendustega ettevõtted üha enam erinevate osapoolte tegevuste dubleerimist.

Tarnija peab teenindatavale ettevõttele tagama sellise saadetise kvaliteedi, mis võimaldab vältida kulukat ja aeganõudvat komplekssuse järelkontrolli. Lisaks tuleb koostöö algul kokku leppida reeglid vastutuse jagamise kohta võimalike kahjude korral.

Erinevate osapoolte kasutatavaid müügi- ja/või laoarvestusprogramme on sageli raske ühilda ja seetõttu nõuavad nad dubleerivat tööd. Ärikeskkonna ?võrgustumise? arenedes muutub tegevusprotsesside juhtimine IT-lahendustega täiesti ühilduvaks. Juba lähitulevikus pole materjali- ja rahavoogudega seotud informatsiooni tarvis salvestada rohkem kui korra, mis tähendab, et IT-lahendused muudavad info reaalajas kasutatavaks kõigile osapooltele, pakkudes tööjõu kokkuhoiust tulenevat lisaväärtust.

Partnerite arvutisüsteemide sujuv koostöö ilma andmete vahepealse salvestamiseta eeldab:

info kokkuviimist nii tegevuste käsitlemisel kui ka jälgimisel, kusjuures peamised küsimused on:info õigsuse tagamist reaalajas.

? vajaliku info ja selle edastamisviisi määratlemine;? andmete kogumine ja salvestamine;? info ja sündmuste grupeerimine nende jälgimise eesmärgil;