Riik, pööra nägu ettevõtte poole

Nii, nagu on riigi kohus hoolitseda oma alamate eest, peaks riigi kohus olema hoolitseda oma ettevõtetele rahvusvahelises kaubanduses ja tööjaotuses paremate tingimuste loomise eest. Seda loomulikult jälgides turumajanduse kirjutatud seadusi ja kirjutamata tavasid.

Kõike seda tuleks jälgida ka läbirääkimistel Euroopa Liiduga, ning kus vähegi võimalik, saavutada teatud üleminekuperioode. See annaks meie ettevõtetele hingetõmbeaja tugevnemiseks ja ELi tingimustega kohanemiseks.

Kahjuks kuuleme ikka ja jälle meie võimukandjate võidurõõmsatest raportitest järjekordsete peatükkide sulgemisest läbirääkimistel. Lähemal uurimisel selgub, et oleme jälle nõus olnud kõigi esitatud tingimustega omapoolseid esitamata. Samal ajal püüavad lõunanaabrid igas peatükis midagi endale soodsat välja kaubelda ja seetõttu läheb neil veidi aeglasemalt. Aga olen valmis kihla vedama, et ELi astume kõik koos, nemad rõõmsalt, meie kohustuste koorma all küürus.

Üks selline probleemx on üleminekuperioodi mittetaotlemine või taotlemine tax-free kaubandusele seoses Eesti liitumisega ELiga.

Kes siis kaotaksid, kui me ei taotle üleminekuperioodi? Esmajoones laevafirmad, siis turismiettevõtjad ja loomulikult reisijad, kes kallinenud piletihinna tõttu on sunnitud reisi vahele jätma. Kes on võitjad? Ega oska kohe öeldagi. Ehk ametnikud, kes saavad kerge vaevaga jälle ühe probleemi suletud. Ega üleminekuperioodi väljakauplemine tax-freele ole tõesti kergete killast ülesanne.

Eesti on mereriik ja peaks selleks ka jääma. Kahjuks on kümne aastaga osatud Eesti merenduse hävitamiseks rohkem ära teha, kui oleks arvata võinud.

Korvamatu hoobi andsid need ?targad?, kes Eesti Merelaevanduse maha parseldasid ? müügiks oleks seda liiga viisakas nimetada. Merebisnis on globaalne äri ja olgu ostja Eestist kui tahes kaugel ? Ameerikas, Austraalias või Jaapanis ?, on ta alati konkurent, kui ta tegeleb sel alal. Konkurent on aga teatud tingimustel valmis ostma konkureeriva kompanii ka selleks, et see likvideerida.

Nii ongi läinud ? enne erastamist ligi saja laeva omanikust Eesti Merelaevandusest on saanud nüüd paarikümne, enamikus panditud laevaga pisikompanii. Veel aasta või kaks ja Eesti Merelaevandus lakkab olemast.

Ainult meie erastamisagentuuri korüfeed ei osanud seda ette näha. Asjaomastele oli see juba siis selge. Mõned tollased otsustajad on püüdnud mulle kinnitada, et rahvusvaheline konjunktuur on halvenenud ja ehk oleks ka erastamata Eesti Merelaevandus täna samas seisus olnud. Ei ole nõus. Sellised rahvusliku merenduse juhid, nagu Toivo Ninnas jt, poleks nii saamatult ja kompaniivaenulikult seda küll juhtinud. Nad oleksid olnud palju edukamad ükskõik millistes tingimustes.

Miks ma seda meenutan? Ik-ka selleks, et me õpiks vigadest ega teeks järgmist sammu nüüd juba tekkinud rahvusliku reisilaevanduse enneaegseks hävitamiseks. Ma ei ole nõus väitega, et ajavõit tax-free´le pole lahendus (ÄP, 12.02) ? reisilaevandusele igal juhul on.

Ajapikendus, kui pikk see ka poleks (aga mida pikem, seda parem), võimaldab laevnikel oma firmat tugevdada, investeerida jne. Ei vaata riigi kavatsusele mitte taotleda ajapikendust tax-freele ükskõikselt ka kogu turismindus. Tax-free kaotamisel tõusevad kindlasti piletihinnad, kindlasti väheneb reisijate hulk, sh meile saabuvate turistide hulk.

Olen nõus, et Kadaka turu fenomen hakkab mööda saama. Hinnaerinevuste vähenemise tõttu muutub järjest väikesemaks Eestisse kaubareisile tuleku tasuvus. Samas on paljud teenused (restoranid, näitused, kontserdid) veel mõnda aega Soome hinnatasemest allpool, mistõttu tullakse siia lõõgastuma, keskkonda vahetama. Kaugemas perspektiivis, kui hinnatasemetes ehk erilist erinevust enam polegi, on see muutunud juba harjumuseks. Laskem siis sel harjumusel juurduda.

Väliskaubanduse pideva negatiivse bilansi tõttu on siia saabuvate turistide arvu püsimine tänasel tasemel (veel parem, kui see suureneks) ka krooni püsimise ning majanduskasvu seisukohalt tähtis. Toetagem siis laevnikke, turismi- ja teenindusfirmasid ehk Eesti majandust. Olen veendunud, et Eesti riik peab taotlema ELilt ajapikendust tax-free kaubandusele.