Tiiu Värbu • 9 aprill 2001

Venekeelsele tarbijaskonnale suunatud reklaam lonkab

Vigaseid venekeelseid reklaamtekste on palju, kinnitas Kontuur Leo Burnetti copywriter Aleksander Smirnov. Vead on tema sõnul nii grammatilised kui ka stilistilised. ?On selline tunne, et tehakse ära eestikeelne variant ja siis keegi kuskil tõlgib selle kuidagi ära. Tõlke tase on madal,? ütles Smirnov. Vigaste tekstide sõnum ei jõua tarbija südamesse. Halvimal juhul mõjuvad vigased tekstid toote imagole negatiivselt. ?Kui ma räägin vigaselt, siis keegi ei usalda mind,? ütles Smirnov.

Aleksander Smirnov peab venekeelse reklaami mõjuvuse puhul olulisimaks ideaalset keelekasutust ning grammatilist korrektsust. Teise olulise tegurina tulevad mängu kultuurilisest taustast tulenevad eripärad.

ETV venekeelsete saadete peaprodutsent Pavel Ivanov peab ettevõtja jaoks tühja kulutatud rahaks venekeelsete telesaadete vahele eestikeelse reklaami paigutamist. ?Ma olen mitu korda imestanud. Venekeelse ?Aktuaalse kaamera? ees reklaamitakse mingisugust liigesepõletiku rohtu. See on ravim, mida sa räägid eesti keeles!? ütles Ivanov. Ta on Eesti telekanalites näinud venelastele spetsiaalselt kohandatud reklaami vaid mõnel korral. ?Võib-olla peaksid telekanalid lausa nõudma, et vene saadete ümber on vene keeles adapteeritud reklaam,? sõnas Ivanov. ?Miks nad seda ei tee, on see, et ei osata lugeda seadust,? lisas Ivanov. ?Kui ütleme, et keeleseadus ei luba edastada Eesti telekanalites võõrkeelset reklaami, no siis ei kõlba see keeleseadus mitte kuhugi. Keeleseadus on sel juhul tarbijavaenulik,? ütles Ivanov.

Adell Saatchi & Saatchi projektidirektori Vladimir Pavlovi sõnul on võrdlemisi raske teha eesti ja vene keelt kõnelevatele inimestele eraldi kampaaniaid. Üldjuhul tehakse reklaam eesti keeles ja pärast kohandatakse vene keelde. ?Püüame selle eest hoolitseda, et see ei oleks otsetõlge. Ehk idee on edasi antud, aga keeles, mis on arusaadav vene keelt kõnelevale kogukonnale,? ütles Pavlov.

Age Reklaami projektijuhi Mari Saluri sõnul teevad nad venekeelsele elanikkonnale eestlastest erineva sõnumiga reklaami juhul, kui sihtgruppide motivaatorid on väga erinevad. ?Eesti praktika on selline, et neid käsitletakse tihti ühesugustena, aga ma leian, et neid erinevusi on siiski piisavalt palju,? ütles Saluri. Midagi üldistavat venekeelse elanikkonna kohta tema sõnul öelda ei saa: ?Tegelikult sõltub see ikkagi tootest ja kaubamärgist. Kindlasti on selliseid brände, mille puhul on erinevus oluline.?

Kontuur Leo Burnetti copywriter?i Aleksander Smirnovi sõnul on brändide väärtused universaalsed: ?Me käime samas poes, ostame samu kaupu. Leib on leib ja kõik söövad seda.? Tema sõnul saab määravaks see, millise sõnumiga tehakse kaup tarbijale ahvatlevaks. Smirnovi hinnangul on venekeelsed reklaamid kehvad, sest nende tegemiseks ei kulutata piisavalt raha.

Tartu Õlletehase turundusjuhi Katrin Verniku sõnul kavatsevad nad hakata turunduseelarvest suuremaid summasid venekeelsele tarbijaskonnale mõeldud reklaamikampaaniatele eraldama. Üldjuhul teevad Eesti tootjad tootekampaaniaid, mille puhul tõlgitakse reklaami tekst kohandustega vene keelde. ?Päriselt üks-ühele see reklaam eesti keelest tõlgituna ei tööta,? leiab Vernik. Tema sõnul peaksid tähtpäevi puudutavad kampaaniad olema erinevad. ?Vene elanike seas tähistatakse näiteks kosmonautika päeva ja teisi Nõukogude ajal tuntuks saanud tähtpäevi. Eestlased on need täiesti ära unustanud,? ütles Vernik.

Saku Õlletehase infojuhi Ruth Rohti sõnul ei kavatse Saku Õlletehas spetsiaalselt venekeelsele elanikkonnale mõeldud kampaaniaid teha. ?Me ei näe põhjust, et me jätaksime välja eestikeelse tarbija,? põhjendas Roht.

Hetkel kuum