Viljandi paadimehe koht on vaba

Möödunud nädalal tähistati Viljandis legendaarse linnapea August Maramaa 120. sünniaastapäeva. Aastail 1919?1939 maakonnakeskuse juhtimise juures olnud Maramaa elutööks kujunes Viljandi heakorrastamine ja ülesehitamine. 1935. aasta mais võttis ta julguse väita ajakirjas Olion Mulgi-päälinna kohta otsesõnu: ?Viljandi on ilusaim Eesti linn.?

Muu hulgas pööras Maramaa suurt tähelepanu Viljandi järve äärsele alale, kuhu tema linnapeaks olemise ajal rajati staadion ja supelrand.

Eks viimasedki linnavalitused ole seda kanti oma võimaluste kohaselt arendanud. Paraku on kevadeti lähenev rannahooaeg juba aastaid meelde tuletanud kurba tõsiasja ? kunagise lõbulaevanduse taastamine Viljandi järvel on seni pelgaks jutuks jäänudki. Seal kulgevad suviti küll sõudepaadid ja vesijalgrattad, kuid korralikku Viljandi paadimeest, mis suisa kohustusliku Viljandi kaubamärgina ringi peaks ringi sõitma, igatsetakse endistviisi taga.

Muide ? just rahvaliku paadimehelauluga seostavad inimesed kõige rohkem sõnu ?Viljandi? ja ?Viljandimaa?, selgus mullu septembris turismimessil Tourest tehtud küsitlusest. Viljandi paadimehe koht on samal ajal aga ikka vakantne.

Mullu suvel jõudis ühe kohaliku ettevõtja ehitatud lõbusõidupaat küll järvele, kuid mitmel põhjusel see kurseerima ei pääsenudki. Tänavuseks annab lootust asjaolu, et juba praegu on susisemas vähemalt kolm uut paadimeheprojekti. Loodetavasti ei ole see arv veel sugugi lõplik.

Mine tea, ehk meenutatakse praegust Viljandi linnapead aastate pärast mehena, kelle võimul olemise ajal naasis Viljandi järvele paadimees. Või saab siis vastupidi näiteks ettevõtlikust paadimehe taasloojast kunagi tulevikus Viljandi linnapea.