Avaliku sektori märk peab juba valmis olema

Eesti märgi leidmine on aeg-ajalt leidnud laia kõlapinna ühiskonnas ning aktiviseerinud diskussiooni ja mõttevahetust erinevate ühiskonnaliikmete vahel.

Loodav märk peab minevikupärandi ja oleviku kõrval kõnelema ka tulevikust, pannes proovile meie hea kujutlus- ja konkurentsivõime. See peab olema seotud meie identiteediga, eestlaseks olemisega mitte tõuomadustelt vaid kultuurilt. Olen oma seminarides palunud erinevatel õpperühmadel mõelda, vaielda ja visualiseerida Eesti märgi üle ning sellekohased arvamused ja ettepanekud on kujunenud seinast-seina.

Kui riik otsib oma märki, siis miks ei võiks seda teha avalik sektor kui üks ühiskonna kandvamaid teenindustalasid ja vahetult kodanikule suunatud.

Milliste mõõtühikutega me mõõdame ametniku käitumist ühel või teisel moel. Eelkõige ikkagi otsustamisega ja vastutuse kandmisega nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil.

Palju räägitakse poliitilisest vastutusest, mis poliitika ebaõnnestumisel tähendab ainult kohta opositsioonis. Sellest ülekantuna võib arvata, et ka ametniku vastutus tema tegevuse ebaõnnestumisel toob kaasa paremal juhul tema errumineku ja näitab talle kohta ametnike reservpingil.

Avaliku sektori eesmärgipäraseks tegevuseks on erinevate huvide ajamise nimel heade otsuste tegemine ja nende elluviimine, arvestades seejuures kirjutatud/kirjutamata seaduse sõna ja mõttega. Paganamaailmas tükivad meie au- ja väärikusemõisted otsuse langetamisel ähmastuma, kus igaüks meist peab otsima kriteeriume, mille järgi ta oma tegusid mõõdab ja hindab. Meie igapäevane mõttetegevus ja käitumine peavad põhinema kristlikule pärimusele kuna kuulume identiteedilt euroopalikku kultuuriruumi.

Heaks ametnikuks on raske õppida. Selleks kas sünnitakse või siis kujunetakse väga-väga pika aja jooksul. Eeldused ja väärtused selleks saadakse eelkõige kodusest heast lastetoast, millele järgneb investeering eneseharidusse ning väljaõppesse. Investeering haridusse on kõrget intressi kandev investeering. Viimasesse peab oma parima panuse andma kõigepealt riik, korrastades kõrgharidusmaastikku, luues selles ruumis head õpitingimused ja turvalisuse.

Selgemale orienteeritusele ametnike haldussuutlikkusele, heale teenusele, selle kiirele ja kvaliteetsele tulemusele aitab oluliselt kaasa virtuaalne e-teenus. 2000.a kuulus interneti kasutajate hulka juba 31% Eesti 15-74aastastest elanikest, mis võrreldes 1999. aastaga tegi 40% kasvuarengu. See arv moodustab sihtrühma, kellele täna ja tulevikus on suunatud e-teenus. Muidugi ei saa internetioptimismi üle idealiseerida avalike teenuste vaatevinklist. Sest e-teenuse puhul ei taju me teist inimest tema eripäraste iseloomujoonte, omaduste ning isegi bioloogiliste iseärasuste kogumina, nagu see on tavaline näost näkku suhtlemisel

Teise ja suurema osa moodustavad need 2/3, kes täna ja tulevikus vajavad jätkuvalt laua- või postiteenust, mida peavad osutama ühtsed kavandatavad teeninduskeskused ja nagu öeldud väga head lauaametnikud. Hea ja tulemuslik teenindus algab vahetust ja positiivsest suhtlemisest, valmisolekust, organisatsioonist, jaotusvõrgust ning lõpptulemusega rahulejäänud kliendist.

Niisiis hea lastetuba, hea haridus, hea ametnik, hea teenus ja eriti hea otsus moodustavad väärtustekogumi, mida võime julgelt nimetada avaliku sektori kvaliteetseks tunnusmärgiks.

Erinevus kahe märgi vahel on selles, et kui Eesti riigi märk võib alles sündida ja aja jooksul välja kujuneda, siis avaliku sektori märk peab meil juba olemas olema.