Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus ja unustatud savi

    Säästva arengu põhimõtetel on lihtne tagamaa ? igapäevase tehiskeskkonna loomiseks otsitakse üha enam väiksema energia ja materjalimahuga ning materjalide taaskasutust võimaldavaid tehnoloogiaid.
    Toorsavi kuivab ehituskõlblikuks materjaliks vaid vee aurumisel ja seetõttu on selle energiamahukus kümneid kordi väiksem kui põletatud savist valmistatud materjalidel (ühe tonni toorsavi ehituskonstruktsiooniks muutmiseks on vaja 20 kWh energiat, ühe tonni põletatud telliste valmistamiseks 1000 kWh energiat).
    Tinglikult loetakse massiivsaviks kõik toorsavipõhised ehituselemendid, mille tihedus ületab 1200 kg/m³. Massiivsavist ehituselement võib olla nii põletamata toortellis kui ka suurem element, millest saab laduda nii seinu kui põrandaid. Materjali tugevusomaduste parandamiseks segatakse massiivsavisegudesse liiva või vähesel hulgal kiudaineid. Massiivsavist saab ehitada ka hoonete kandvaid seinu, kasutades selleks toorsavist telliseid, mis on küll kuivatatud, kuid keraamiliseks materjaliks põletamata. Spetsiaalse pinnatöötlusega toorsavitelliseid võib kasutada lisatöötluseta välisseinte lõppviimistlusmaterjalina.
    Massiivsavist seinad hoone sees kujundavad väga hästi mikrokliimat, neelavad ja vabastavad niiskust ning loovad ruumis stabiilse siseõhustiku.
    Savi on hea liimaine ja seetõttu saab teda kasutada näiteks puiduhakke või laastude kokkukleepimiseks. Sellist täiteaine ning õhuvahedega materjali nimetatakse kergsaviks. Üldjuhul loetakse kergsaviks segumaterjale, mille tihedus on 300?1200 kg/m³. Kergsavi on märgatavalt parem soojusisolaator kui massiivsavi. Kergsavist seinu saab ehitada kas puitkarkassi või näiteks betoonriiulite vahele. 500?600 kg/m³ tihedusega kergsavist 40?50 cm paksune sein on meie oludes piisav soojaisolaator ning ei vaja mingit lisasoojustust. Kergsavi pinnamuster võimaldab seda vahetult krohvida näiteks lubikrohviga. Poorsuse tõttu on kergsavist sein hingav. Kergsavi saab ehituses kasutada kas eelnevalt valmistatud plokkidena või valuna.
    Savikrohve valmistatakse erinevate savide ja liivade segudest, millele vajadusel lisatakse tugevdavaid kiudusid. Tulemuseks on viimistlusmaterjal, mis kuivades ei pragune ning on hästi nakkuv aluspinnaga. Savikrohv tekitab kuivades niiskust ja õhku juhtiva kihi, mistõttu sobib just savimaterjalist seinte siseviimistluseks. Savi heade liimimisomaduste tõttu sobib savikrohvi kasutada ka muude pindade katmiseks (betoon, tellised, puit). Betoonhoonete siseruumides loob 1?2 cm paksune savikrohvikiht niiskuse suhtes tasakaalustatud mikrokliima. Savikrohv on sobilik näiteks vanemate puithoonete renoveerimise juures ? kuivanult konserveerib savikiht hästi puitu ja seda saab aluspinda rikkumata eemaldada.
    Levinuim valk, mida on kasutatud aegade jooksul värvide valmistamiseks, on kaseiin. Rasvata kohupiim koosnebki näiteks valdavalt kaseiinist ning on seetõttu võiks seda kasutada värvide valmistamiseks. Sellest ka sageli kasutatav kohupiimavärvi nimetus. Kalgendatud kaseiin on hea liim või lakk. Kuivades moodustab kaseiin võrkja ja hingava kihi ning on ainumõeldav värv savipindade värvimiseks. Sellised ehitusmaterjalid on keemiliselt neutraalsed ning neist loodud elukeskkond allergeenidevaba.
    Materjalide hinnad on lähedased muude ehitusmaterjalide hindadega. Nad on tervisesõbralikumad ning neil on omadused, mida muude materjalide kasutamisega on raske saavutada ? savi ruumi sisekliima regulaatorina asendab kindlasti nii mõnegi kalli kliimaseadme. Ökoloogiliselt kavandatud elukeskkond on aga peale ihulise ja hingelise tasakaalu ka majandusliku stabiilsuse ja kõrgema konkurentsivõime allikas.
  • Hetkel kuum

Eesti majanduse tervis

0

Sisemajanduse kogutoodang

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Allikas: Statistikaamet

Tõnu Mertsina: ükskord tuleme sellest august välja niikuinii. Aga mis hinnaga?
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kinnisvarahinnad pöördusid Euroopas jälle tõusule
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.

Eesti ettevõtete tervis

6,6
Rahuldav
0
10
Kõik sektorid
Legendaarne Charlie Munger jagab investoritele hindamatuid soovitusi
99aastane edukas investor Charlie Munger on elanud üle suure depressiooni nime all tuntud ülemaailmse majanduskriisi, osalenud II maailmasõjas, töötanud legendaarse investeerimisguru Warren Buffetti vanaisa heaks ning on rahvusvahelise konglomeraadi Berkshire Hathaway aseesimees ja Buffetti lapsepõlvesõber.
99aastane edukas investor Charlie Munger on elanud üle suure depressiooni nime all tuntud ülemaailmse majanduskriisi, osalenud II maailmasõjas, töötanud legendaarse investeerimisguru Warren Buffetti vanaisa heaks ning on rahvusvahelise konglomeraadi Berkshire Hathaway aseesimees ja Buffetti lapsepõlvesõber.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Eesti autotööstur paljastab „Kuumal toolil“, millal tuleb elektriautode buum
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Maade hindamine toob juurde kümneid tuhandeid maamaksu maksjaid
Maksu- ja tolliameti teatel on möödunud aastal tehtud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle 5 euro, mis tähendab, et amet väljastab neile maksuteate.
Maksu- ja tolliameti teatel on möödunud aastal tehtud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle 5 euro, mis tähendab, et amet väljastab neile maksuteate.
Raadiohommikus: kas ehituses kisub järsult kraavi?
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis valgustame põhjalikumalt ehitusvaldkonna olukorda, mööda ei lähe saade ka kinnisvarast ja maksudest.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis valgustame põhjalikumalt ehitusvaldkonna olukorda, mööda ei lähe saade ka kinnisvarast ja maksudest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.