Elektritariifide massiivne tõus illustreerib energiaturu inspektsiooni soovimatust täita talle seadustega pandud ülesandeid ja näitab, et NRG lepingute kasumiarvutuse metoodikat ja hinnakujundust puudutavad peatükid on koostatud vastutustundetult.

Kinnitust sai minu varasem prognoos, et NRG-le lubatud 12-protsendilise tootlikkuseni kavatsetakse jõuda tarbijatele kõrgete tariifide kehtestamise toel juba nüüd ehk siis lepingute jõustumisel 2002. aasta 1. aprillil. NRG lepingute suurmonopolistlik vaim näitas majandusministeeriumi tagatoa mahitusel oma tegelikku nägu veel enne nende jõustumist.

Inspektsioonile seadusega pandud ülesanne kaitsta tarbijat asendus Eesti Energia kui monopoli ees lömitamise ja tavatarbija ning Eesti ettevõtluskeskkonna arenguhuvide reetmisega. Juhtunu on näide seaduste ja ametnike jõuetusest kaitsta tarbijat ja ettevõtluskeskkonda monopoolse äriühingu meelevalla eest ja õppetund, millised üllatused võivad meid järgmise viieteistkümne aasta igal esimesel oktoobril oodata.

Seoses sellega tegin peaministrile kolm ettepanekut.

Esiteks: mitte kehtestada Eesti Energia poolt taotletud ning inspektsiooni poolt kooskõlastatud hinnatariife kui ülekohtuseid ja ebaseaduslikke. Uued tariifid peavad olema kooskõlas seadustes fikseeritud nõudmistega.

Teiseks: enne NRG lepingute allkirjastamist tuleb kriitiliselt üle vaadata kõik need lepingute Eesti strateegilisi huve käsitlevad peatükid, mis on otseselt või kaudselt seotud Eesti Energia kui monopoli ohjamisega ja selle tarbijale suunatud surve reguleerimisega. Lepingutele tuleb lisada hoolikalt lahtikirjutatuna monopoolse ettevõtte kasumiaruandluse koostamise alused ja arvutusmetoodika. Ei tänane ega tulevased valitsused ei ole suutelised reguleerima neid Eesti Energia, NRG ja tarbijate vahelisi suhteid, mis NRG lepingute raames on jäänud käsitlemata või on käsitletud ebapiisavalt. Seda enam, et peale Narva Elektrijaamade 49 aktsiate üleminekut NRG-le seisab Eesti Energia seljataga ja tarbijaga silmitsi juba lineaarse kasumiambitsiooniga äriühing.

Minu kolmas ettepanek kutsub muutma Eesti Põlevkivi 51 aktsiate üleandmise otsust Narva Elektrijaamadele ja seda kahel põhjusel. Eesti Põlevkivi enamusaktsiate kaasamisega võimendab loodav vertikaalne väärtusahel Eesti Energia kui tootja üleolekut tarbijast ja kahandab avaliku sektori võimalusi tarbijahuvide kaitsmisel. Teine põhjus on seotud põlevkivi kui ressursi säästmisega priiskamise eest. Kitsalt energeetilise ressursina väheperspektiivse põlevkivivaru andmine energiatootja meelevalda toob kaasa ebaperemeheliku ümberkäimise.

Inspektsioon ei vastuta oma otsuste eest üksi. Valitsuse silmatorkav NRG meeleoludele allajäämine on avaldanud ka oma mõju inspektsioonile. Kuid kõige selle juures ei tohi jätta kahe silma vahele mis tahes avalikku sektorit puudutavatele lepingutele esitatavaid kvaliteedinõudeid, millest olulisim on: kaitsta maksumaksjat ja tarbijat suhetes monopoolsete ettevõtete ärihuvidega. Selles osas ei pidanud veel jõustumata, kuid tariifide tõstmist dikteerivad NRG lepingud juba esimeselegi proovile vastu. Seetõttu ei tohi neid sellistena allkirjastada.