- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
NRG lepinguid tuleb oluliselt muuta
Elektritariifide massiivne tõus illustreerib energiaturu inspektsiooni soovimatust täita talle seadustega pandud ülesandeid ja näitab, et NRG lepingute kasumiarvutuse metoodikat ja hinnakujundust puudutavad peatükid on koostatud vastutustundetult.
Kinnitust sai minu varasem prognoos, et NRG-le lubatud 12-protsendilise tootlikkuseni kavatsetakse jõuda tarbijatele kõrgete tariifide kehtestamise toel juba nüüd ehk siis lepingute jõustumisel 2002. aasta 1. aprillil. NRG lepingute suurmonopolistlik vaim näitas majandusministeeriumi tagatoa mahitusel oma tegelikku nägu veel enne nende jõustumist.
Inspektsioonile seadusega pandud ülesanne kaitsta tarbijat asendus Eesti Energia kui monopoli ees lömitamise ja tavatarbija ning Eesti ettevõtluskeskkonna arenguhuvide reetmisega. Juhtunu on näide seaduste ja ametnike jõuetusest kaitsta tarbijat ja ettevõtluskeskkonda monopoolse äriühingu meelevalla eest ja õppetund, millised üllatused võivad meid järgmise viieteistkümne aasta igal esimesel oktoobril oodata.
Seoses sellega tegin peaministrile kolm ettepanekut.
Esiteks: mitte kehtestada Eesti Energia poolt taotletud ning inspektsiooni poolt kooskõlastatud hinnatariife kui ülekohtuseid ja ebaseaduslikke. Uued tariifid peavad olema kooskõlas seadustes fikseeritud nõudmistega.
Teiseks: enne NRG lepingute allkirjastamist tuleb kriitiliselt üle vaadata kõik need lepingute Eesti strateegilisi huve käsitlevad peatükid, mis on otseselt või kaudselt seotud Eesti Energia kui monopoli ohjamisega ja selle tarbijale suunatud surve reguleerimisega. Lepingutele tuleb lisada hoolikalt lahtikirjutatuna monopoolse ettevõtte kasumiaruandluse koostamise alused ja arvutusmetoodika. Ei tänane ega tulevased valitsused ei ole suutelised reguleerima neid Eesti Energia, NRG ja tarbijate vahelisi suhteid, mis NRG lepingute raames on jäänud käsitlemata või on käsitletud ebapiisavalt. Seda enam, et peale Narva Elektrijaamade 49 aktsiate üleminekut NRG-le seisab Eesti Energia seljataga ja tarbijaga silmitsi juba lineaarse kasumiambitsiooniga äriühing.
Minu kolmas ettepanek kutsub muutma Eesti Põlevkivi 51 aktsiate üleandmise otsust Narva Elektrijaamadele ja seda kahel põhjusel. Eesti Põlevkivi enamusaktsiate kaasamisega võimendab loodav vertikaalne väärtusahel Eesti Energia kui tootja üleolekut tarbijast ja kahandab avaliku sektori võimalusi tarbijahuvide kaitsmisel. Teine põhjus on seotud põlevkivi kui ressursi säästmisega priiskamise eest. Kitsalt energeetilise ressursina väheperspektiivse põlevkivivaru andmine energiatootja meelevalda toob kaasa ebaperemeheliku ümberkäimise.
Inspektsioon ei vastuta oma otsuste eest üksi. Valitsuse silmatorkav NRG meeleoludele allajäämine on avaldanud ka oma mõju inspektsioonile. Kuid kõige selle juures ei tohi jätta kahe silma vahele mis tahes avalikku sektorit puudutavatele lepingutele esitatavaid kvaliteedinõudeid, millest olulisim on: kaitsta maksumaksjat ja tarbijat suhetes monopoolsete ettevõtete ärihuvidega. Selles osas ei pidanud veel jõustumata, kuid tariifide tõstmist dikteerivad NRG lepingud juba esimeselegi proovile vastu. Seetõttu ei tohi neid sellistena allkirjastada.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele