Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TOPi hind langeb 210 miljoni peale

    Kultuuriministeeriumi poolt TOPi erastamiseks moodustatud töögrupp teeb täna valitsusele ettepaneku alandada olümpiapurjespordikeskuse alghinda 40 miljoni krooni võrra ja panna see uuesti müüki 210 miljoni krooni eest. Kui ka selle hinnaga müüa ei õnnestu, jääb TOP edasi riigi omandusse, ütles kultuuriministeeriumi riigivara büroo juhataja Andres Nõlvelt.
    TOPi erastamisnõuniku Erik Pallase sõnul nurjus seekordne erastamine kõrge hinna tõttu. 250 miljonit krooni, millele lisandub 45 miljoni eest kohustusi, oli liiga kõrge hind nii kodumaiste huviliste kui ka välisinvestorite hinnangul, selgitas ta.
    Müügiprotsess oli Pallase sõnul suunatud eelkõige lääne investoreile, kuid ka nende jaoks polnud hind tema sõnul atraktiivne ja enamik kahtles investeeringu tootlikkuses, võttes arvesse TOPi majandusnäitajaid. Oma organisatsiooni loomiseks Eestis vajavad välisinvestorid suuremat portfelli, mille puhul on tagatud vähemalt 10 protsendi suurune tootlus, selgitas ta.
    Lisaks planeerivad välisinvestorid oma rahapaigutusi pikema aja peale ette.
    Pallase ütles, et vähemalt kaks välismaist investorit soovisid otsuse tegemist aasta võrra edasi lükata. Kõige rohkem oli ostuhuvilisi tema sõnul Skandinaaviast, kuid inimesi käis kohal ka Saksamaalt ja isegi Austraaliast.
    Pallase sõnul ei olnud teistkordsel enampakkumisel põhjust ka hinda alandada. Nimelt oli kompleksi väärtus vahepeal aset leidnud maa kinnistamise tõttu tõusnud. Purjespordikeskuse juurde kinnistatud 17,6 hektarist on 8 hektarit seejuures täiesti vaba maad, kuhu uus omanik võib ehitada vastavalt oma äriplaanile, selgitas erastamisnõunik.
    TOPi müügi infopaketi ettevalmistamiseks selle aasta juunis tööle võetud Andri Simo ütles, et ei hinda viimast pakkumisvooru ebaõnnestunuks, sest ehkki soovitud tulemust ei saadud, oli huvilisi kümmekond. Nende hulgas olid ka kõik Eesti suuremad kinnisvara- ja investeerimisfirmad. Välisinvestorid tundsid purjespordikeskuse vastu huvi siinsete advokaadibüroode kaudu, samas võis väliskapital olla ka mõne siinse pakkumise taga, tõdes Simo.
    TOPi erastamisprotsessi kuludeks erastas valitsus 520 000 krooni, milleks on tänaseks ära kulutatud 400 000 krooni. Lisaks on TOP maksnud kahele spetsiaalselt selleks tööle võetud erastamisspetsialistile palka: Pallasele alates selle aasta märtsist ja Simole juunikuust alates. Kultuuriministeeriumi teatel peavad ka järgmise erastamisvooru kulutused mahtuma eraldatud 520 000 krooni sisse.
    Eelmine kord kukkus olümpiapurjespordikeskuse erastamise konkurss läbi eelmise aasta lõpul, mil erastamisagentuuri pakkumiste kasti ei laekunud ühtegi ostusoovi.
    Seekord tuli küll kaks ostusoovi, kuid kumbki neist ei vastanud väljakuulutatud tingimustele. Kahest tõsisem huviline, Arco Investeeringud soovis seejuures pakkumise alghinna alandamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Inimestel avaneb võimalus suurendada teise pensionisamba makseid
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis võimaldab inimesel suurendada oma teise pensionisamba makseid kas nelja või kuue protsendini.
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis võimaldab inimesel suurendada oma teise pensionisamba makseid kas nelja või kuue protsendini.

Olulisemad lood

Euroopa Liit leppis kokku nafta hinna ülempiiris ja uutes sanktsioonides
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.