Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Philips üllatas oodatust suurema kahjumiga

    Hollandi Philips Electronicsi kolmanda kvartali kahjum oli 799 miljonit eurot (12,5 miljardit krooni) ehk 0,62 eurot aktsia kohta. Analüütikud ootasid ettevõttelt uudisteagentuuri Dow Jones andmetel 588,4 miljoni euro ehk 9,2 miljardi krooni suurust kahjumit.
    Eelmisel aastal samal ajal teenis ettevõte aktsia kohta 1,58eurose kasumi.
    ?Elektroonika osa kannatab jätkuvalt rängalt telekommunikatsiooni- ja arvutituru nõrkuse tõttu,? põhjendas kahjumisse langemist Philipsi aprillikuus ametisse asunud juht Gerard Kleisterlee.
    Kahjumi põhiliseks põhjuseks on ettevõtte käibe 23protsendiline langus. Enim langes nõudlus pooljuhtide järele ja Philipsi käive langes selles üksuses võrreldes eelmise aasta sama ajaga 43 protsenti.
    Kahjumiga lõpetasid kolmanda kvartali nii televiisorite, pooljuhtide kui arvutikuvarite tootmise üksused, mis kolmepeale kokku annavad enam kui poole Philipsi käibest.
    Philipsi ja tema peamise konkurendi Sony kasumid on kahanenud, sest majanduse üldise olukorra halvenemise tõttu hoiavad inimesed kokku ega kipu endise agarusega tehnikat soetama.
    Philipsi majandustulemused peegeldavad analüütikute hinnangul selgelt kehva olukorda ka telekommunikatsioonisektoris. Ettevõtte suuremate klientide hulka kuuluvad sellised suurfirmad nagu Motorola ja Ericsson, kelle toodangu järele nõudlus samuti väheneb. Investeerimispank Merrill Lynch kirjutas eilses analüüsis, et ilmselgelt liiga vara on rääkida Euroopa telekommunikatsioonituru põhja saavutamisest.
    Analüütikute sõnul teeb tuleviku suhtes ettevaatlikuks asjaolu, et Philips ei suuda esitata selgeid tulevikuarenguid. ?Tulemused ei olnud head, aga see ei ole üllatav. Palju olulisem ja halvem on, et ettevõttel puudub nägemus,? lausus uudisteagentuurile Reuters Eureffect Asset Managementi tehnoloogiafondi juht Lex Werkheim.
    Ettevõte prognoosib küll neljandas kvartalis paranemist kiibimüügist, mis jääb aga siiski mullusest 40 protsendi võrra madalamaks.
    Kogu selle aasta kahjumiks enne eraldisi ootab Philips 600 miljonit eurot (9,4 miljardit krooni) ja plaanib seetõttu kulusid kärpida 300 miljoni euro ehk veerandi võrra.
    Ettevõtte finantsjuht Jan Hommeri sõnul ei saa välistada võimlust, et koondada tuleb rohkem inimesi, kui seni teatavaks tehtud 10 000.
    Van Lanschot Bankiersi analüütik Marc Kennis möönis, et Ühendriikide terrorirünnakud on tuleviku prognoosimise teinud Philipsile eriti raskeks. Kui neljas kvartal on seni olnud ettevõttele aasta parim, siis nüüd tuleb lihtsalt oodata, mida jõulud toovad, lisas ta.
    Esmaspäeval juba 8 protsenti langenud Philipsi aktsia kukkus eile pärast kolmanda kvartali majandustulemuste avaldamist veel 3,3 protsenti. Päeva peale aktsia siiski kogus end ning oli lõunaks jõudnud juba 5,4 protsendiga plusspoolele.
    ?Kust iganes sa Philipsi numbreid ei vaata, on selge, et ettevõttel läheb kehvalt. Kui aga investoritele kinnitatakse, et trend on paranev, on see ostjate jaoks piisav põhjendus,? iseloomustas turul valitsevat aktsiahinna tõusu Deutsche Banki Euroopa väärtpaberite tegevdirektor Nige Cobby.
    ?Investorid tahavad uskuda, et ettevõttel hakkab tulevikus paremini minema ning on nõus selle eest juba pragu veidi rohkem maksma.?
  • Hetkel kuum
Olavi Lepp: rohepöörde juhtimine on seni olnud killustunud ja ebaveenev
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Suur hulk ettevõtjaid on valmis rohepöördega kaasa minema, kuid vajavad selleks riigilt selget kava, mida Eestis veel ei ole, kirjutab Swedbank Eesti juht ja tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.
Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Meta aktsia ralli pani Nasdaqi hüppama
Nasdaqi liitindeks kihutas täna üle kolme protsendi kõrgemale kui Meta Platformsi tulemustele järgnenud ralli lisas aktsia hinnale pea veerandi.
Nasdaqi liitindeks kihutas täna üle kolme protsendi kõrgemale kui Meta Platformsi tulemustele järgnenud ralli lisas aktsia hinnale pea veerandi.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Raadiohommikus: värske investorite TOPi põnevamad paljastused
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.
Nädala viimases raadiohommikus prognoosime majanduse edasist käekäiku üheskoos investori ja ettevõtja Jüri Mõisaga ning laotame teie ette Tallinna börsi esituhande investeerimisportfellid.

Olulisemad uudised

Üle 90 protsendi lääne firmadest pole Venemaalt lahkunud
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.
Venemaa sissetungi järel Ukrainasse lubasid lääne firmad valjult seal tegevuse lõpetada, kuid vaid väike osa neist on selle lubaduse teoks teinud, vahendab CNBC.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.