Hollandi Philips Electronicsi kolmanda kvartali kahjum oli 799 miljonit eurot (12,5 miljardit krooni) ehk 0,62 eurot aktsia kohta. Analüütikud ootasid ettevõttelt uudisteagentuuri Dow Jones andmetel 588,4 miljoni euro ehk 9,2 miljardi krooni suurust kahjumit.

Eelmisel aastal samal ajal teenis ettevõte aktsia kohta 1,58eurose kasumi.

?Elektroonika osa kannatab jätkuvalt rängalt telekommunikatsiooni- ja arvutituru nõrkuse tõttu,? põhjendas kahjumisse langemist Philipsi aprillikuus ametisse asunud juht Gerard Kleisterlee.

Kahjumi põhiliseks põhjuseks on ettevõtte käibe 23protsendiline langus. Enim langes nõudlus pooljuhtide järele ja Philipsi käive langes selles üksuses võrreldes eelmise aasta sama ajaga 43 protsenti.

Kahjumiga lõpetasid kolmanda kvartali nii televiisorite, pooljuhtide kui arvutikuvarite tootmise üksused, mis kolmepeale kokku annavad enam kui poole Philipsi käibest.

Philipsi ja tema peamise konkurendi Sony kasumid on kahanenud, sest majanduse üldise olukorra halvenemise tõttu hoiavad inimesed kokku ega kipu endise agarusega tehnikat soetama.

Philipsi majandustulemused peegeldavad analüütikute hinnangul selgelt kehva olukorda ka telekommunikatsioonisektoris. Ettevõtte suuremate klientide hulka kuuluvad sellised suurfirmad nagu Motorola ja Ericsson, kelle toodangu järele nõudlus samuti väheneb. Investeerimispank Merrill Lynch kirjutas eilses analüüsis, et ilmselgelt liiga vara on rääkida Euroopa telekommunikatsioonituru põhja saavutamisest.

Analüütikute sõnul teeb tuleviku suhtes ettevaatlikuks asjaolu, et Philips ei suuda esitata selgeid tulevikuarenguid. ?Tulemused ei olnud head, aga see ei ole üllatav. Palju olulisem ja halvem on, et ettevõttel puudub nägemus,? lausus uudisteagentuurile Reuters Eureffect Asset Managementi tehnoloogiafondi juht Lex Werkheim.

Ettevõte prognoosib küll neljandas kvartalis paranemist kiibimüügist, mis jääb aga siiski mullusest 40 protsendi võrra madalamaks.

Kogu selle aasta kahjumiks enne eraldisi ootab Philips 600 miljonit eurot (9,4 miljardit krooni) ja plaanib seetõttu kulusid kärpida 300 miljoni euro ehk veerandi võrra.

Ettevõtte finantsjuht Jan Hommeri sõnul ei saa välistada võimlust, et koondada tuleb rohkem inimesi, kui seni teatavaks tehtud 10 000.

Van Lanschot Bankiersi analüütik Marc Kennis möönis, et Ühendriikide terrorirünnakud on tuleviku prognoosimise teinud Philipsile eriti raskeks. Kui neljas kvartal on seni olnud ettevõttele aasta parim, siis nüüd tuleb lihtsalt oodata, mida jõulud toovad, lisas ta.

Esmaspäeval juba 8 protsenti langenud Philipsi aktsia kukkus eile pärast kolmanda kvartali majandustulemuste avaldamist veel 3,3 protsenti. Päeva peale aktsia siiski kogus end ning oli lõunaks jõudnud juba 5,4 protsendiga plusspoolele.

?Kust iganes sa Philipsi numbreid ei vaata, on selge, et ettevõttel läheb kehvalt. Kui aga investoritele kinnitatakse, et trend on paranev, on see ostjate jaoks piisav põhjendus,? iseloomustas turul valitsevat aktsiahinna tõusu Deutsche Banki Euroopa väärtpaberite tegevdirektor Nige Cobby.

?Investorid tahavad uskuda, et ettevõttel hakkab tulevikus paremini minema ning on nõus selle eest juba pragu veidi rohkem maksma.?