Riik toetab mittesäästliku metsanduse jätkumist?

Probleemid Eesti metsanduses on selgesti tunnetatavad, mistõttu ka riigikogu võttis eelmise aasta lõpus töösse metsaseaduse muutmise. Parandusettepanekuid on palju, kuid mil määral reguleeriks koostatud eelnõu järgi muudetud seadus metsandust tervikuna?

Seaduse muutmisel on raiete lubamise kriteeriumid endiselt puistu üksikud tunnused. 2000. a statistilise metsade inventuuri andmeil on meil metsi, mida seaduse järgi võiks lähiaastail lagedaks raiuda, 35,7 kogu metsamaast. Lisades siia 6 metsamaast, mis tänaseks juba on raiutud, on seaduslikult aktsepteeritav olukord, kus järgneva kümnendi mööduses laiuvad enam kui kolmandikul meie metsamaast kännustikud või heal juhul väga noored puukesed. Ka metsanduse arengukava keskkonnamõjude hindamise käigus osutasid spetsialistid, et seaduse järgi võib igal aastal raiuda keskmiselt 18,6 mln tm.

Metsade mõõtmisel pole tegelikkuses võimalik saavutada absoluutset täpsust, kõik andmed esitatakse suurema või väiksema veaga. Kuidas mõjutab aga raiemahte ?pisike? eksimine üksikute tunnuste osas? Mul on kasutada Eesti Metsakorralduskeskuse arvutused, mille järgi võiks puistute keskmise diameetri järgi lähiaastail lagedaks raiuda 29,5 korraldatud erametsadest. Maakondade viisi on see näitaja erinev, kõikudes 19,5 Läänemaal ku-ni 42,0 Lääne-Virumaal. Kui eksida diameetri mõõtmisel vanemates puistutes ainult 2 cm (ametlikult lubatud viga), võiks maha raiuda juba 42,2 kõnealustest metsadest (31,2 Läänemaal ja 52,2 Lääne-Virus).