Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik toetab mittesäästliku metsanduse jätkumist?

    Probleemid Eesti metsanduses on selgesti tunnetatavad, mistõttu ka riigikogu võttis eelmise aasta lõpus töösse metsaseaduse muutmise. Parandusettepanekuid on palju, kuid mil määral reguleeriks koostatud eelnõu järgi muudetud seadus metsandust tervikuna?
    Seaduse muutmisel on raiete lubamise kriteeriumid endiselt puistu üksikud tunnused. 2000. a statistilise metsade inventuuri andmeil on meil metsi, mida seaduse järgi võiks lähiaastail lagedaks raiuda, 35,7 kogu metsamaast. Lisades siia 6 metsamaast, mis tänaseks juba on raiutud, on seaduslikult aktsepteeritav olukord, kus järgneva kümnendi mööduses laiuvad enam kui kolmandikul meie metsamaast kännustikud või heal juhul väga noored puukesed. Ka metsanduse arengukava keskkonnamõjude hindamise käigus osutasid spetsialistid, et seaduse järgi võib igal aastal raiuda keskmiselt 18,6 mln tm.
    Metsade mõõtmisel pole tegelikkuses võimalik saavutada absoluutset täpsust, kõik andmed esitatakse suurema või väiksema veaga. Kuidas mõjutab aga raiemahte ?pisike? eksimine üksikute tunnuste osas? Mul on kasutada Eesti Metsakorralduskeskuse arvutused, mille järgi võiks puistute keskmise diameetri järgi lähiaastail lagedaks raiuda 29,5 korraldatud erametsadest. Maakondade viisi on see näitaja erinev, kõikudes 19,5 Läänemaal ku-ni 42,0 Lääne-Virumaal. Kui eksida diameetri mõõtmisel vanemates puistutes ainult 2 cm (ametlikult lubatud viga), võiks maha raiuda juba 42,2 kõnealustest metsadest (31,2 Läänemaal ja 52,2 Lääne-Virus).
    Selle alternatiiv oleks seaduses sätestatud mehhanism raiete reguleerimiseks mahtude järgi, mis arvestaks nii juurdekasvu kui kindlapiirkonna metsade üldist olukorda ja alles seejärel puistute üksikuid tunnuseid.
    Nii statistikaameti kui metsade statistilise inventuuri andmeil uuendatakse igal aastal vaid kümnendik lagedaks raiutud aladest. See näitab, et raiesmike taasmetsastamise kohustus on deklaratiivne. Aastaid on räägitud, et seaduses olevast üllast nõudest on väga kerge mööda hiilida. Selles osas puudub ka korralik rakendusmehhanism. Enamikel juhtudel on võsastunud raiesmikku võimalik näidatata kui seadusele vastavalt uuenenut.
    Ka eelnõus pole sisulisi muutusi rakendusmehhanismide loomiseks, nagu näiteks raiete lubamise sidumist uuendamata raiesmike pindalaga majandamisüksusel, tagatisraha kasutuselevõtmist ega muid mooduseid. Tõenäoliselt ei parane ka pärast seaduse muutmist raiesmike uuendamine.
    Loodetavasti tekib metsaseaduse muutmise tulemusena seaduslikku raiet tõendav dokument kinnitatud metsateatise näol. Kahjuks on jäänud tähelepanuta asjaolu, et andmed teatisele võtab raiuja halval juhul laest ? pole kirjeldatud, kust pärineb teatisele kantav info raiemahtudest ja -kohtadest.
    Teine lahendamata aspekt on asjaolu, et puidu müügil ei ole ikka vaja näidata raie seaduslikkust. Seda saaks lihtsalt korraldada, nõudes ostjalt puidu päritolu kinnitava dokumendina ka kinnitatud metsateatise küsimist müüjalt, koos nende andmete talletamise kohustusega, võimaldamaks ostjal veenduda puidu seaduslikkuses ning vajadusel hiljem kontrollida puidu liikumise teekonda konkreetse raiekohani.
    Praeguses olukorras on küsitav raieloa staatuses kehtestatava kinnitatud metsateatise kasutamine, kui pole selge andmete jõudmine dokumendile ning kui on välja töötamata selle edasine kasutamine puiduvoogude liikumises. Seega säilivad võimalused puidu takistamatuks müümiseks ka peale metsaseaduse muutmist.
    Demokraatlikus ühiskonnas on seadus vahend, millega reguleeritakse probleemseid valdkondi. Probleemide lahendamine või lahendamata jätmine riigikogu poolt väljendab riigi seisukohti kirjeldatud küsimustes. Mina valijana ei andnud valitud saadikule volitusi mittesäästliku metsanduse toetamiseks. Aga eks riigikogu liikmed tea isegi, milliseid huve nad esindavad ja millise vastutuse nad sellega endale võtavad.
    Autor: Rainer Kuuba
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Euro langes dollari suhtes 20 aasta madalaimale tasemele
Süvenenud hirmud euroala majanduslanguse pärast kukutasid euro ja dollari suhte kahe tunni jooksul protsendi võrra, 1,03 peale. Viimati oli euro dollari suhtes nii madalal aastal 2002.
Süvenenud hirmud euroala majanduslanguse pärast kukutasid euro ja dollari suhte kahe tunni jooksul protsendi võrra, 1,03 peale. Viimati oli euro dollari suhtes nii madalal aastal 2002.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Järjekordne krüptofirma seisatas raha väljamaksed
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.
Singapuri krüptofirma Vauld peatas väljamaksed oma platvormil ja palkas nõuandjad hindama oma tulevikuväljavaateid restruktureerimisest teiste firmadega liitumiseni.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.