Juhtivad majandused langusteel

Maailma majanduse kasvumootor Ameerika Ühendriigid teeb 31. oktoobril teatavaks oma esialgse kolmanda kvartali majanduskasvu, milleks oodatakse pärast USA ajaloo pikimat majanduskasvu perioodi esmakordselt langust.

Kui Jaapan jättis majanduslanguses olles oma panuse maailma majanduskasvu edendamiseks andmata, tegi seda sel ajal ajaloo pikimat majandusbuumi nautinud USA. Nüüd on maailmamajanduses tekkinud fenomen, kus USA ja Jaapani majandus langevad korraga ning Euroopa majandus on langusesse minemas ? sellist olukorda pole nähtud pärast 1970ndaid.

Kunagine võimas majandus Jaapan on olnud terve aastakümne majanduskaoses. Kunagisest kinnisvara- ja börsibuumist on järele jäänud pankade hiiglasuur halbade laenude koorem, tarbijate madal tarbimisaktiivsus ning usaldamatus Jaapani majanduse vastu.

Vaatamata sellele, et Jaapani pangad peaaegu ei maksa intressi, on hoiustamine jätkuvalt parem kui tarbimine või investeerimine kohalikul aktsiaturul. Põhjuseks on Jaapani keskpanga 0-intressi poliitika ja korduvalt Jaapani majanduse üle võimust võtnud deflatsioon. Jaapanis on seoses deflatsiooniga levinud mõtteviis: miks osta täna kallilt, kui homme saab odavamalt.

Jaapani keskpank on püüdnud elavdada tarbimist ja majandusaktiivsust, lisades pangandussüsteemi likviidsust, mille jaapanlased on tarbimise asemel investeerinud välismaistesse aktsia- ja võlakirjaturgudesse. Jaapani valitsus on pakkunud inimestele tarbimise soodustamiseks tasuta kuponge, mille eest kaupu ja teenuseid osta, kuid isegi see pole suutnud jaapanlasi tarbima panna.

Jaapani majanduse kannatusekarika viimaseks piisaks on USA ja muu maailma majanduse jahenemine, mis kahandab ekspordivõimalusi.

Ameerika tööstustoodang langes 12. järjestikust kuud, kuid hullem ei paista veel seljataga olevat. Jaekaubandusettevõtted, kes siiani vaevlesid liigsete laovarude käes, peavad neid kahandama, et viia laovarud vastavusse kahaneva müügiga. Tarbijad on tõmmanud tarbimist tagasi, osalt terrorikartuses, aga ka koondamishirmu pärast. Tarbimine on muutunud ettevaatlikumaks. Suured laovarud ja keeruline realiseerimine toob endaga tõenäoliselt kaasa vähenevad tellimused tööstusettevõtetele. Tootmisvõimsuste kasutamine oli septembris langenud madalaimale tasemele alates 1983. aasta juunikuust.

USA keskpank on väga agressiivselt kärpinud intressimäärasid, mille mõju majandusele nähtub aga pikema perioodi jooksul. Intressi edasiseks alandamiseks hakkab varsti ruumi väheseks jääma. Loomulikult saab keskpank mõjutada rahapoliitikat likviidsuse lisamise kaudu, mida on ka tehtud. USA tööpuudus on tõusuteel, kuid on varasemate tasemetega võrreldes jätkuvalt väga madal.

Tarbijate võlgnevus on saavutanud 1986. aasta taseme, ulatudes 14,35 protsendini sissetulekutest. Firmade võlakoormus on kõigi aegade kõrgeimal 4,7 triljoni dollari tasemel ning ettevõtetel võib kõrge laenukoormusega tekkida probleeme. Kuigi intressi alandamine peaks firmadele hästi mõjuma, ei aita see kehvas seisus firmasid, kellele laenu ei anta.

Aeglustuv majanduskasv on kahandanud USA kaubandusdefitsiiti. AIM Capital Managementi arvamuse järgi oli USA majandus languses juba juulikuus, igatahes enne 11. septembri terrorirünnakut. Aeglustuv majanduskasv kahandab nõudlust nii kohapeal kui välismaal toodetud kaupade järele. Augustis kahanes USA maksebilansi puudujääk alates 2000. aasta jaanuari madalaima tasemeni, 27,1 miljardi dollarini. USA jooksevkontodefitsiit on kasvanud rekordilise 435 miljardi dollarini, mis moodustab 4,4 SKTst.

Ameerika majandus on pannud suured lootused abipaketile, millest osa moodustavad kaua oodatud maksukärped. Kokku käib jutt 100 miljardist dollarist. Paraku on Ühendriikide valitsus sellest 55 mld dollarit ära lubanud New Yorgi ja Washingtoni terrorirünnaku tagajärgede likvideerimiseks ja lennukitööstuse päästmiseks, nii et maksukärbeteks kipub järele jääma vaid 45 mld dollarit.

Uskumatult paljud ameeriklased usuvad, et terrorirünnak hävitas Ameerika majanduse ja aktsiaturu, kuigi langus oli käimas juba tükk aega varem. Pärast 11. septembri terrorirünnakut kaotas Ameerika aktsiaturg börside avanemise järel 1,2 triljonit dollarit. Tänu viimase aja lühiajalisele aktsiaturu taastumisele ulatub USA aktsiaturu kaotus aasta algusest 4 triljoni dollarini.

Eurotsooni majandus kasvas teises kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga vaid 0,1 ning möödunud aastaga võrreldes 1,7. Majanduskasvu trend on aeglustuv. 12 liikmest koosneva euroliidu eksport küündis augustis 80,7 mld euroni ning import 75,2 mld euroni. Saksamaa tarbijausaldus on kahanenud oodatust rohkem.

Eurotsooni juhtiv riik Saksamaa on käesoleval aastal juba teinud maksukärpeid. Analüütikud on palunud lisa, kuid Saksamaa valitsus on keeldunud. Saksamaa maksukärbete programm on pikaajaline ja valitsus ei näe põhjuseid kiirustamiseks.

Ameerika tarbimishullus on olnud kaudselt kogu maailma kasvumootoriks.

Kui arenenud riikidesse eksportida ei saa, ei ole ka arenevatel riikidel raha, et sealt importida, mis võib omakorda bumerangina lüüa arenenud riikide majandusi. Paljudes tööstusharudes on üle maailma liigsed tootmisvõimsused ja kõrge võlakoormus, kõik see meenutab vägisi Aasia kriisi puhkemise põhjuseid.