Majandusdokumendid, mis kunagi valmis ei saa

Majandusanalüütik Hardo Pajula rääkis mulle kunagi järgmise loo. Ta pidanud peaministri majandusnõunikuna esinema ühes tööstusettevõttes ja rääkima majandusprobleemidest. Eettekandes mainis ta mitmel korral, et majanduses ei tunta sellist asja, nagu tasuta lõuna. Ettekanne lõppes. Tagareast tõusis ühe vanema mehe käsi. Mees pöördus kergelt noomivas toonis Pajula poole: ?Kulla noorhärra, teie teooria küll ei pea paika, sest meie tehase sööklas on toit küll täiesti tasuta...?.

Nali naljaks, kuid vaadates, kuidas meil tõlgendatakse majanduslikke protsesse ja võetakse vastu otsuseid, jääb küll kohati mulje, et tasuta lõuna kontseptsioon ehk illusioon sellest, et igal otsusel ei pruugigi olla hinda, on laiemalt levinud, kui me seda uskuda sooviksime.

Vahel üritame maksmisest kõrvale hiilida otsuste edasilükkamise või tegevuste mittealgatamise kaudu. Tänapäeva sotsioloogia üks rajajaid Max Weber, analüüsides majanduse ja poliitika vahekordi, jagas poliitikud kahte rühma ? ühed on need, kes elavad poliitikale, ja teised need, kes elavad poliitikast. Analoogset lähenemist võib kasutada riigiametnikegi puhul.

Erasektor teeb sellest omad järeldused. Miks peaks eraettevõtja võtma näiteks pikaajalisi riske teadus- ja arendustegevusse investeerides, kui riigil on raskusi oma seisukohtade fikseerimisega isegi üheaastases perspektiivis? Nii jätkates võime küll suurendada raskete eelarvevaidluste käigus teadusele ja arendusele suunatud riiklike summasid, kuid me ei saavuta vaatamata kõigile riiklikele programmidele erasektori aktiivset kaasalöömist. Kui riik suudab käituda pikaajalise investorina, suudab seda ka erasektor. Loota erasektorilt seda, mida ei suuda või ei soovi riik,on naiivne.

Kahjuks võib ka juhtuda, et nii poliitikute kui nende juhtnööre järgivate ametnike tegevus(etus) on determineeritud vaid lähima poliitilise sündmusega. Lihtne näide on Eesti regionaalpoliitika, kus otsustajad palju, tulemit vähe ja põhiaur koondumas raha jagamisele, mitte sisuliste probleemide lahendamisele ? need on tülikad, palju aega ja tööd nõudvad ja ei pruugi järgmistel valimistel hääli juurde tuua.

Majanduspoliitilised dokumendid on meil olemas, ühiskondlik kokkulepe enamasti veel mitte. Majandusministeerium püüab ka edaspidi üle oma varju hüpata lootuses, et publik katseid vaatamast ei väsi.