Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandusdokumendid, mis kunagi valmis ei saa

    Majandusanalüütik Hardo Pajula rääkis mulle kunagi järgmise loo. Ta pidanud peaministri majandusnõunikuna esinema ühes tööstusettevõttes ja rääkima majandusprobleemidest. Eettekandes mainis ta mitmel korral, et majanduses ei tunta sellist asja, nagu tasuta lõuna. Ettekanne lõppes. Tagareast tõusis ühe vanema mehe käsi. Mees pöördus kergelt noomivas toonis Pajula poole: ?Kulla noorhärra, teie teooria küll ei pea paika, sest meie tehase sööklas on toit küll täiesti tasuta...?.
    Nali naljaks, kuid vaadates, kuidas meil tõlgendatakse majanduslikke protsesse ja võetakse vastu otsuseid, jääb küll kohati mulje, et tasuta lõuna kontseptsioon ehk illusioon sellest, et igal otsusel ei pruugigi olla hinda, on laiemalt levinud, kui me seda uskuda sooviksime.
    Vahel üritame maksmisest kõrvale hiilida otsuste edasilükkamise või tegevuste mittealgatamise kaudu. Tänapäeva sotsioloogia üks rajajaid Max Weber, analüüsides majanduse ja poliitika vahekordi, jagas poliitikud kahte rühma ? ühed on need, kes elavad poliitikale, ja teised need, kes elavad poliitikast. Analoogset lähenemist võib kasutada riigiametnikegi puhul.
    Meil jääb loota, et esimesse seltskonda kuuluvaid poliitikuid ja ametnikke on alati rohkem kui teisi. Teiste jaoks ei pruugi ?tasuta lõuna? olla abstraktsioon, vaid teadlik eesmärk. Poliitik või ametnik lähtub sel juhul oma tegevuses vaid talle, kitsamale huvigrupile või ametkonnale kasu toovast otsusest ja ei arvestata sellega, et ühiskonnas peab keegi varem või hiljem nende otsuste eest täit hinda maksma.
    Strateegiliste majanduspoliitiliste dokumentide koostamise aluseks saab olla vaid suundumus laiema poliitilise, soovitavalt ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele, mis eeldab elamist poliitikale, mitte poliitikast.
    Tänaseks on Eestis koostatud terve rida majanduspoliitilisi raamdokumente, neist praegu olulisimad koalitsioonileping, liitumiseelne majandusprogramm, tegevuskava ELiga liitumiseks, eelarvestrateegia, riiklik arengukava. Kõik need käsitlevad riigi ülesandeid majanduse arendamisel, kahjuks ei saa öelda, et oleme neis andnud ammendava vastuse, milleks, kuidas ja milliste ressurssidega arendada.
    Majandusarengu raamdokumendid peaks väljendama ühiskondlikku kokkulepet majanduse pikemaajalistest arengusuundadest, koondama killustatud ressursse eesmärkide saavutamiseks, andma teada riigi prioriteetidest ja kavatsustest.
    Kui sellest lähtuvalt hinnata riikliku arengukava ja liitumiseelset majandusprogrammi, võib kahjuks välja tuua rohkem miinuseid kui plusse. Plussid: oleme endale teadvustanud strateegiliste dokumentide tähenduse ja tähtsuse; riigiinstitutsioonid on suurendamas haldusvõimekust dokumentidega tegelemiseks; on tekkimas adekvaatsed protsessijuhtimismudelid dokumentide koostamiseks.
    Miinused: prioriteete on palju ehk need sisuliselt puuduvad; strateegiliste dokumentide side riigieelarvega on äärmiselt nõrk; poliitiline sisend majanduspoliitiliste dokumentide koostamisse on pea olematu.
    Riik peab enesestmõistetavaks, et ettevõtjatele on vaja luua suhteliselt stabiilne majanduskeskkond selge ja lihtsa maksupoliitika ning makromajandusliku stabiilsuse näol. Samas kipume alahindama signaale, mida antakse ettevõtjatele läbi majanduspoliitiliste dokumentide ja nende riigieelarvega seostatuse/või seostamatusega.
    Eelarvevaidlustes kipub aur minema rahanumbrite üle vaidlemisele. Sama tähtis või tähtsamgi on aga riigi otsuste stabiilsus. Raha n-ö viimasel hetkel leidmine kas siis erastamisest, Hüvitusfondi varade kasutuselevõtmisest või muust viimase hetke aktsioonist ei too kaasa stabiilsuse ja usaldusväärsuse kasvu.
    Erasektor teeb sellest omad järeldused. Miks peaks eraettevõtja võtma näiteks pikaajalisi riske teadus- ja arendustegevusse investeerides, kui riigil on raskusi oma seisukohtade fikseerimisega isegi üheaastases perspektiivis? Nii jätkates võime küll suurendada raskete eelarvevaidluste käigus teadusele ja arendusele suunatud riiklike summasid, kuid me ei saavuta vaatamata kõigile riiklikele programmidele erasektori aktiivset kaasalöömist. Kui riik suudab käituda pikaajalise investorina, suudab seda ka erasektor. Loota erasektorilt seda, mida ei suuda või ei soovi riik,on naiivne.
    Kahjuks võib ka juhtuda, et nii poliitikute kui nende juhtnööre järgivate ametnike tegevus(etus) on determineeritud vaid lähima poliitilise sündmusega. Lihtne näide on Eesti regionaalpoliitika, kus otsustajad palju, tulemit vähe ja põhiaur koondumas raha jagamisele, mitte sisuliste probleemide lahendamisele ? need on tülikad, palju aega ja tööd nõudvad ja ei pruugi järgmistel valimistel hääli juurde tuua.
    Majanduspoliitilised dokumendid on meil olemas, ühiskondlik kokkulepe enamasti veel mitte. Majandusministeerium püüab ka edaspidi üle oma varju hüpata lootuses, et publik katseid vaatamast ei väsi.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.