Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandusdokumendid, mis kunagi valmis ei saa

    Majandusanalüütik Hardo Pajula rääkis mulle kunagi järgmise loo. Ta pidanud peaministri majandusnõunikuna esinema ühes tööstusettevõttes ja rääkima majandusprobleemidest. Eettekandes mainis ta mitmel korral, et majanduses ei tunta sellist asja, nagu tasuta lõuna. Ettekanne lõppes. Tagareast tõusis ühe vanema mehe käsi. Mees pöördus kergelt noomivas toonis Pajula poole: ?Kulla noorhärra, teie teooria küll ei pea paika, sest meie tehase sööklas on toit küll täiesti tasuta...?.
    Nali naljaks, kuid vaadates, kuidas meil tõlgendatakse majanduslikke protsesse ja võetakse vastu otsuseid, jääb küll kohati mulje, et tasuta lõuna kontseptsioon ehk illusioon sellest, et igal otsusel ei pruugigi olla hinda, on laiemalt levinud, kui me seda uskuda sooviksime.
    Vahel üritame maksmisest kõrvale hiilida otsuste edasilükkamise või tegevuste mittealgatamise kaudu. Tänapäeva sotsioloogia üks rajajaid Max Weber, analüüsides majanduse ja poliitika vahekordi, jagas poliitikud kahte rühma ? ühed on need, kes elavad poliitikale, ja teised need, kes elavad poliitikast. Analoogset lähenemist võib kasutada riigiametnikegi puhul.
    Meil jääb loota, et esimesse seltskonda kuuluvaid poliitikuid ja ametnikke on alati rohkem kui teisi. Teiste jaoks ei pruugi ?tasuta lõuna? olla abstraktsioon, vaid teadlik eesmärk. Poliitik või ametnik lähtub sel juhul oma tegevuses vaid talle, kitsamale huvigrupile või ametkonnale kasu toovast otsusest ja ei arvestata sellega, et ühiskonnas peab keegi varem või hiljem nende otsuste eest täit hinda maksma.
    Strateegiliste majanduspoliitiliste dokumentide koostamise aluseks saab olla vaid suundumus laiema poliitilise, soovitavalt ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele, mis eeldab elamist poliitikale, mitte poliitikast.
    Tänaseks on Eestis koostatud terve rida majanduspoliitilisi raamdokumente, neist praegu olulisimad koalitsioonileping, liitumiseelne majandusprogramm, tegevuskava ELiga liitumiseks, eelarvestrateegia, riiklik arengukava. Kõik need käsitlevad riigi ülesandeid majanduse arendamisel, kahjuks ei saa öelda, et oleme neis andnud ammendava vastuse, milleks, kuidas ja milliste ressurssidega arendada.
    Majandusarengu raamdokumendid peaks väljendama ühiskondlikku kokkulepet majanduse pikemaajalistest arengusuundadest, koondama killustatud ressursse eesmärkide saavutamiseks, andma teada riigi prioriteetidest ja kavatsustest.
    Kui sellest lähtuvalt hinnata riikliku arengukava ja liitumiseelset majandusprogrammi, võib kahjuks välja tuua rohkem miinuseid kui plusse. Plussid: oleme endale teadvustanud strateegiliste dokumentide tähenduse ja tähtsuse; riigiinstitutsioonid on suurendamas haldusvõimekust dokumentidega tegelemiseks; on tekkimas adekvaatsed protsessijuhtimismudelid dokumentide koostamiseks.
    Miinused: prioriteete on palju ehk need sisuliselt puuduvad; strateegiliste dokumentide side riigieelarvega on äärmiselt nõrk; poliitiline sisend majanduspoliitiliste dokumentide koostamisse on pea olematu.
    Riik peab enesestmõistetavaks, et ettevõtjatele on vaja luua suhteliselt stabiilne majanduskeskkond selge ja lihtsa maksupoliitika ning makromajandusliku stabiilsuse näol. Samas kipume alahindama signaale, mida antakse ettevõtjatele läbi majanduspoliitiliste dokumentide ja nende riigieelarvega seostatuse/või seostamatusega.
    Eelarvevaidlustes kipub aur minema rahanumbrite üle vaidlemisele. Sama tähtis või tähtsamgi on aga riigi otsuste stabiilsus. Raha n-ö viimasel hetkel leidmine kas siis erastamisest, Hüvitusfondi varade kasutuselevõtmisest või muust viimase hetke aktsioonist ei too kaasa stabiilsuse ja usaldusväärsuse kasvu.
    Erasektor teeb sellest omad järeldused. Miks peaks eraettevõtja võtma näiteks pikaajalisi riske teadus- ja arendustegevusse investeerides, kui riigil on raskusi oma seisukohtade fikseerimisega isegi üheaastases perspektiivis? Nii jätkates võime küll suurendada raskete eelarvevaidluste käigus teadusele ja arendusele suunatud riiklike summasid, kuid me ei saavuta vaatamata kõigile riiklikele programmidele erasektori aktiivset kaasalöömist. Kui riik suudab käituda pikaajalise investorina, suudab seda ka erasektor. Loota erasektorilt seda, mida ei suuda või ei soovi riik,on naiivne.
    Kahjuks võib ka juhtuda, et nii poliitikute kui nende juhtnööre järgivate ametnike tegevus(etus) on determineeritud vaid lähima poliitilise sündmusega. Lihtne näide on Eesti regionaalpoliitika, kus otsustajad palju, tulemit vähe ja põhiaur koondumas raha jagamisele, mitte sisuliste probleemide lahendamisele ? need on tülikad, palju aega ja tööd nõudvad ja ei pruugi järgmistel valimistel hääli juurde tuua.
    Majanduspoliitilised dokumendid on meil olemas, ühiskondlik kokkulepe enamasti veel mitte. Majandusministeerium püüab ka edaspidi üle oma varju hüpata lootuses, et publik katseid vaatamast ei väsi.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Nõrk tehnoloogiasektor surus USA turud taas langusele
Kuna tehnoloogiasektor ilmutas nõrkust, siis langesid langesid kolmapäeval taas kõik kolm suurt USA indeksit: Nasdaq kukkus kõige rohkem -1,15%, S&P 500 odavnes -0,58% ning Dow 30 taandus -0,12%. Indeksid langesid neljandat päeva järjest, mis tähendab pikimat kaotuste seeriat alates jaanuarist.
Kuna tehnoloogiasektor ilmutas nõrkust, siis langesid langesid kolmapäeval taas kõik kolm suurt USA indeksit: Nasdaq kukkus kõige rohkem -1,15%, S&P 500 odavnes -0,58% ning Dow 30 taandus -0,12%. Indeksid langesid neljandat päeva järjest, mis tähendab pikimat kaotuste seeriat alates jaanuarist.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Viljar Arakas ja Robert Kitt said eelarvenõukokku
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.
Eesti Panga nõukogu nimetas teisipäeval toimunud istungil ametisse Eesti eelarvenõukogu uue koosseisu, mis alustab tööd mai keskpaigas.
Ulub koos huntidega: Wolf Groupi kaks tütart tegutsevad Venemaal rahulikult edasi
Eesti ehitusvahutootja Wolf Group jätkab äri Venemaal: Delovõje Vedomosti veendus, et mõlemad ettevõtte tütarfirmad tunnevad ennast hästi, nimetavad sõda spetsoperatsiooniks ja plaanivad aktiivselt Narva jõe taga areneda.
Eesti ehitusvahutootja Wolf Group jätkab äri Venemaal: Delovõje Vedomosti veendus, et mõlemad ettevõtte tütarfirmad tunnevad ennast hästi, nimetavad sõda spetsoperatsiooniks ja plaanivad aktiivselt Narva jõe taga areneda.