Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitusmaterjalide tootmine kasvab visalt

    Ehitusmaterjalitootmine ja eksport on tänavu üheksa kuuga olnud suhteliselt tagasihoidlikud, terve aasta lõikes loodetakse siiski saavutada parem tulemus kui eelmisel aastal.
    Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted müüsid tänavu esimese kolme kvartaliga oma toodangut 1639 miljoni krooni eest (+4 2000. aastaga võrreldes). Ekspordi kasv kolmandas kvartalis aeglustus ? üheksa kuuga on tooteid eksporditud 481 miljoni krooni väärtuses, mis tähendab ainult 4-list kasvu 2000. a. üheksa kuuga võrreldes. Loodetavasti korrigeerib IV kvartal tulemust, sest osade eksportijate puhul on tegu suurte ekspordipartiidega, mistõttu ühe partii teelesaatmine ühe kvartali lõpus või järgmise alguses võib oluliselt mõjutada kvartali eksporditulemust.
    Rõõmustavam on väike siseehitusturu aktiivsuse tõus III kvartalis, eelkõige raudbetoonkonstruktsioonide ja -toodete tootjaile, sest tänu just kolmanda kvartali tulemusele jõuti nende materjalide tootmisega sellel aastal esmakordselt plussi eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes ka koduturul.
    Kui aeg-ajalt võib ajakirjandusest lugeda väiteid ehitusmaterjalide hinnatõusust ja sellega kaasnevast ehituse kallinemisest, siis tegelikkuses (samuti Statistikaameti andmetele toetudes) võib väita, et just ehitusmaterjalide suhteliselt ühtlane hinnatase on hoidnud kerkimast ehitushinnaindeksit, seejuures indeksist kõrgemat kasvu näitavad nii ehitusmasinate kui tööjõu hind.
    Tihe konkurents surub hindu alla ka edaspidi. Seetõttu muutub üha olulisemaks tellija oskus nõuda kvaliteetset ehitamist ja kvaliteetset ehitustoodet.
    Kui betoontoodete tootjaid hoidis esimesel poolaastal rahuldaval tasemel just eksport (mis selliste toodete puhul on ebatavaline), siis kolmandas kvartalis müüdi enamik toodangust just Eestis. Suurimat kasvu näitas seinaelementide müük, ulatudes enam kui 40-ni. Plaatelementide kasvu toetas ka suurenenud õõnespaneelide müük, samas kui karkassielementide ja muude mahttoodete müük jäi eelmise aasta tasemele.
    Erinevalt betoontoodetest on kaubabetooni tootmine praegu jäänud eelmise aasta tulemusele alla.
    Olulise tõusu on teinud müüritise materjalide müük, kus seinamaterjalide turustamine on kasvanud kuuendiku võrra, kusjuures edukad on praktiliselt kõik tootjad (AS Wienerberger, AS Optiroc, AS Columbia-Kivi, AS Silbet), oma esimest toodangut pakkus ka OÜ Aeroc. Uue poorbetoontoodete tootja müügitegevuse käivitamine on olnud vast III kvartali olulisemaks sündmuseks.
    Aasta lõpuks ootame seinamaterjalide müügi kasvuks 20. Ka katusematerjalide (metallprofiil, kivitooted) müük on olnud kokkuvõttes edukas, kasvades eelmise aastaga võrreldes 12. Soojustusmaterjalide müügi kasv on olnud tagasihoidlikum, näidates siiski 3-list tõusu.
    Loodame 2001. aasta tulemustelt väikest kasvu võrreldes eelmise aastaga. Ettevõtete prognoose kokku liites võiks tulemuseks olla kasv kuni 2, kuid ootan siiski kasvu vähemalt 5.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Sellele sektorile ma niipea raha ei panusta
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Arvate, et lennureisijad kannatavad, kui lennud ära jäävad ja lennujaamad umbes on? Need kannatused on köömes võrreldes lennufirma aktsionäri kannatustega.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Müüt versus tegelikkus: inimesed peavad keskklassiks tegelikkuses pigem jõukaid
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et inimeste ettekujutus keskklassist on hoopis midagi muud kui selle tegelikkus.
Segadused Türgi sadamas: Eesti ettevõte kisti Venemaa viljavarguste skeemi
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.
Türgi võimud on Ukraina prokuratuuri palvel kinni pidanud laeva, milles on ligi 7000 tonni Ukrainast pärit nisu. Kahtlustatakse, et tegu on Ukrainast varastatud teraviljaga. Veose tarnija on aga Tartus registreeritud ettevõte, mille juht on teatanud laevaomaniku väitel veose täielikku legitiimsust, kirjutab Logistikauudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.