Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitusmaterjalide tootmine kasvab visalt

    Ehitusmaterjalitootmine ja eksport on tänavu üheksa kuuga olnud suhteliselt tagasihoidlikud, terve aasta lõikes loodetakse siiski saavutada parem tulemus kui eelmisel aastal.
    Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted müüsid tänavu esimese kolme kvartaliga oma toodangut 1639 miljoni krooni eest (+4 2000. aastaga võrreldes). Ekspordi kasv kolmandas kvartalis aeglustus ? üheksa kuuga on tooteid eksporditud 481 miljoni krooni väärtuses, mis tähendab ainult 4-list kasvu 2000. a. üheksa kuuga võrreldes. Loodetavasti korrigeerib IV kvartal tulemust, sest osade eksportijate puhul on tegu suurte ekspordipartiidega, mistõttu ühe partii teelesaatmine ühe kvartali lõpus või järgmise alguses võib oluliselt mõjutada kvartali eksporditulemust.
    Rõõmustavam on väike siseehitusturu aktiivsuse tõus III kvartalis, eelkõige raudbetoonkonstruktsioonide ja -toodete tootjaile, sest tänu just kolmanda kvartali tulemusele jõuti nende materjalide tootmisega sellel aastal esmakordselt plussi eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes ka koduturul.
    Kui aeg-ajalt võib ajakirjandusest lugeda väiteid ehitusmaterjalide hinnatõusust ja sellega kaasnevast ehituse kallinemisest, siis tegelikkuses (samuti Statistikaameti andmetele toetudes) võib väita, et just ehitusmaterjalide suhteliselt ühtlane hinnatase on hoidnud kerkimast ehitushinnaindeksit, seejuures indeksist kõrgemat kasvu näitavad nii ehitusmasinate kui tööjõu hind.
    Tihe konkurents surub hindu alla ka edaspidi. Seetõttu muutub üha olulisemaks tellija oskus nõuda kvaliteetset ehitamist ja kvaliteetset ehitustoodet.
    Kui betoontoodete tootjaid hoidis esimesel poolaastal rahuldaval tasemel just eksport (mis selliste toodete puhul on ebatavaline), siis kolmandas kvartalis müüdi enamik toodangust just Eestis. Suurimat kasvu näitas seinaelementide müük, ulatudes enam kui 40-ni. Plaatelementide kasvu toetas ka suurenenud õõnespaneelide müük, samas kui karkassielementide ja muude mahttoodete müük jäi eelmise aasta tasemele.
    Erinevalt betoontoodetest on kaubabetooni tootmine praegu jäänud eelmise aasta tulemusele alla.
    Olulise tõusu on teinud müüritise materjalide müük, kus seinamaterjalide turustamine on kasvanud kuuendiku võrra, kusjuures edukad on praktiliselt kõik tootjad (AS Wienerberger, AS Optiroc, AS Columbia-Kivi, AS Silbet), oma esimest toodangut pakkus ka OÜ Aeroc. Uue poorbetoontoodete tootja müügitegevuse käivitamine on olnud vast III kvartali olulisemaks sündmuseks.
    Aasta lõpuks ootame seinamaterjalide müügi kasvuks 20. Ka katusematerjalide (metallprofiil, kivitooted) müük on olnud kokkuvõttes edukas, kasvades eelmise aastaga võrreldes 12. Soojustusmaterjalide müügi kasv on olnud tagasihoidlikum, näidates siiski 3-list tõusu.
    Loodame 2001. aasta tulemustelt väikest kasvu võrreldes eelmise aastaga. Ettevõtete prognoose kokku liites võiks tulemuseks olla kasv kuni 2, kuid ootan siiski kasvu vähemalt 5.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.