Oktoobris on muutumatuna püsinud ka ekspordi- ning impordihinnad. Impordihindade suhteline muutumatus kogu aasta jooksul on tingitud ülemaailmsest majandusseisakust.
Impordihinnad on langenud kütuste ning valmistoidukaupade osas, tõusnud on põllumajandussaaduste, nahk- ja keemiatoodete hinnad. Võib arvata, et ka lähikuudel püsivad impordihinnad stabiilsena, mõningast survet allapoole võivad avaldada langevad naftahinnad.
Kuna oktoobrikuu eristus eelmisel aastal teistest kuudest ekspordihinnaindeksi suurema tõusuga, oli oktoobrikuine indeksi muut eelmise aasta baasilt väiksem kui septembris: 34%.
Eksportkaupade hulgas kasvasid hinnad turba, ehitusmaterjalide, metallide ning masinate ja seadmete osas ning langesid toiduainete, tekstiili, puidu, keemiatoodete ning mööbli hinnad. Oodatavalt saavutab ekspordihinnaindeks taas üle 40% taseme novembris, mis jääb püsima järgmise aasta alguseni.
Kokkuvõtvalt võib rääkida hinnastabiilsuse saabumisest majandusruumis ja seda nii tarbija- kui tootjahindade osas. Iseenesest on hindade stabiilsuse saavutamine üks olulisem rahapoliitika eesmärke ja seega peaks see olema hea märk.
Teisest küljest peegeldab see majandusliku aktiivsuse raugemist, mis võib kahandada pikemas perspektiivis ettevõtete kasuminäitajaid. Samuti tähendab Eesti kui hinnavõtja jaoks seniste arengute käik, et edaspidised muutused hindades võivad toimuvad paljuski väliskeskkonnas aset leidvate sündmuste ajendil.