• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandusministeerium: Hindade muutumatus tingitud majandusseisakust

    Eurotsooni ja USA majanduses juba juulikuus alanud hindade kasvu pidurdumine on avaldanud survet ka Eesti hindade arengule. Oktoobris jäid hinnad praktiliselt muutumatuteks. Tootjahinnaindeksi kasvu pidurdumine jätkus ning hinnaindeks saavutas ligilähedase taseme aasta alguse hinnatasemega.

    Töötlevas tööstuses püsisid hinnad peamiselt muutumatutena või leidis aset mõningane hinnalangus. Alanev hinnasurve jätkus toiduainetoodete turul, peamiselt liha- ja kalatoodete hinnalanguse näol.
    Piimatoodete hinnad jäid võrreldes septembriga praktiliselt muutumatuteks. Mõnevõrra pidurdus hinnalangus puidutoodete töötlemises. Puidutoodete hinnalanguse pidurdumist võis toetada septembrikuus alanud dollari kallinemine.
    Hinnalanguse jätkumine võib tuleneda aga eelkõige sisemistest teguritest, kus hinnatõusu võivad takistada alarakendatud tootmisvõimsused. Praeguseid arenguid järgides võib arvata, et aasta lõpus tootjahindades olulisi muutusi ei tule.
    Oktoobris on muutumatuna püsinud ka ekspordi- ning impordihinnad. Impordihindade suhteline muutumatus kogu aasta jooksul on tingitud ülemaailmsest majandusseisakust.
    Impordihinnad on langenud kütuste ning valmistoidukaupade osas, tõusnud on põllumajandussaaduste, nahk- ja keemiatoodete hinnad. Võib arvata, et ka lähikuudel püsivad impordihinnad stabiilsena, mõningast survet allapoole võivad avaldada langevad naftahinnad.
    Kuna oktoobrikuu eristus eelmisel aastal teistest kuudest ekspordihinnaindeksi suurema tõusuga, oli oktoobrikuine indeksi muut eelmise aasta baasilt väiksem kui septembris: 34%.
    Eksportkaupade hulgas kasvasid hinnad turba, ehitusmaterjalide, metallide ning masinate ja seadmete osas ning langesid toiduainete, tekstiili, puidu, keemiatoodete ning mööbli hinnad. Oodatavalt saavutab ekspordihinnaindeks taas üle 40% taseme novembris, mis jääb püsima järgmise aasta alguseni.
    Kokkuvõtvalt võib rääkida hinnastabiilsuse saabumisest majandusruumis ja seda nii tarbija- kui tootjahindade osas. Iseenesest on hindade stabiilsuse saavutamine üks olulisem rahapoliitika eesmärke ja seega peaks see olema hea märk.
    Teisest küljest peegeldab see majandusliku aktiivsuse raugemist, mis võib kahandada pikemas perspektiivis ettevõtete kasuminäitajaid. Samuti tähendab Eesti kui hinnavõtja jaoks seniste arengute käik, et edaspidised muutused hindades võivad toimuvad paljuski väliskeskkonnas aset leidvate sündmuste ajendil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.