Taani võttis kursi paremale
Taani on Norra ja Islandi kõrval kolmas Põhjamaa, kus tuleb võimule kodanlik valitsus.
Ehkki tulevase peaministri, liberaalse Venstre liidri Anders Fogh Rasmusseni (48) erakond möödus mandaatide arvult sotsiaaldemokraatlikust parteist, on jõudude vahekord parlamendis vasakleeri kasuks 77:76 ning Venstre (56 kohta) saab koos oma väikeste liitlaste, Konservatiivse Rahvapartei (16) ja Kristliku Rahvaparteiga (4) moodustada vähemusvalitsuse. See aga tähendab, et mitmes olulises küsimuses peab ta toetust otsima populistlikult Taani Rahvaparteilt, mis soovib toetamise eest vastutasuks läbi suruda oma äärmuslikke seisukohti, eelkõige karmistada põgenike- ja immigratsioonipoliitikat.
Suunamuutusele vaatamata on vaatlejate sõnul Anders Fogh Rasmusseni poliitikal ekspeaminister Poul Nyrup Rasmusseni poliitikaga palju rohkem ühiseid kui erinevaid jooni. Ka uus peaminister tahab Taani rahaliitu viia, mis ekspeaministril eelmise aasta rahvahääletusel ebaõnnestus. Aga ehkki rahva toetus rahaliidule on kasvanud, ei kavatse ta uue rahvahääletusega kiirustada.
Olles kümmekond aastat tagasi vabaturu pooldaja, on Anders Rasmussen nüüdseks lähenenud sotsiaaldemokraatide heaoluühiskonna mudelile, rõhutades valimisprogrammis vajadust parandada sotsiaalpoliitikat, kuid jättes täpsustamata, kust selleks raha leitakse.
Taani majandusringkonnad loodavad uuelt valitsuselt eriti maksureformi ja maksude vähendamist. Esialgu on Venstre teatanud, et peatab mitmed sotsiaaldemokraatide kavandatud maksude tõstmised, mille maht uues eelarves oli kokku 3,2 miljardit Eesti krooni. Kuid majandusringkonnad nõuavad enam. Nad taotlevad majandusele paremaid tingimusi, mis eeldab töö madalamat maksustamist ning avaliku sektori kulude vähendamist.
Et Rahvapartei survel domineeris kogu parempoolse leeri valimiskampaanias immigrantide-vastasus, siis on Euroopa Liidu riikides juba tõmmatud paralleele Austria Vabadusparteiga, mille poliitika tõmbas Austriale kaela ELi embargo. Taanit see oht esialgu ei ähvarda, aga võitjaerakondade samme jälgitakse tähelepanelikult.
Rootsi sotsiaaldemokraadist peaminister Göran Persson ütles otse, et teda teeb Taani valimistulemus murelikuks. ?Näeme valitsuse sündi, mis on sunnitud tuginema muulastevaenulikkusele,? ütles ta.
ELi eesistujariigi Belgia peaminister Guy Verhofstadt ütles ajalehele Dagens Nyheter, et suhtub Taani valimistulemustesse neutraalselt. ?Ma usun, et Taani uue valitsuse programm on vastavuses Euroopa poliitika peavooludega,? ütles ta.
Probleemid tekivad siis, kui Taani hakkab immigratsiooniseadusi karmistama, nii et need lakkavad olemast vastavuses rahvusvaheliste konventsioonidega. Immigrantide osakaal on Taani 5,3miljonilises rahvastikus suhteliselt väike, 5?7, kuid taanlaste arvates on nad süüdi riigi heaolu halvenemises ja tööpuuduse kasvus. Rahvapartei juhi Pia Kjaersgaardi üks valimislubadusi oli, et immigrantide sotsiaaltoetusi hakatakse piirama.
Uuest peaministrist sõltub palju, milliseks kujunevad Taani ning Euroopa Liidu suhted. On selge, et ainult heade suhete korral saab Taani edukalt tegutseda ELi eesistujariigina tuleva aasta teisel poolel, kui on kavas lõpule viia ELi laienemisläbirääkimised kümne riigiga, kelle seas on ka Eesti.